Sedamööda, kuidas hüvastijätukõne kulgeb Ketsemani ja risti poole, langeb aina suurem rõhk Püha Vaimu annile. Meie tänases piiblitekstis ütleb Jeesus veel mitu asja Selle kohta, kelle Ta saadab iga jüngri kõrvale, kui Ta ise läheb üles Isa juurde.
Esimene asi, mida Jeesus Abilise kohta selgitab, on see, et Ta õpetab meile kõike. Vaim on see, kes juhib Jumala järelkäijad aina sügavamale ja sügavamale vaimuliku tõe sisse. Seepärast on oluline palvetada ja paluda Tema ligiolekut, kui avame Piibli tõsiseks uurimiseks. Seesama jumalik Isik, kes inspireeris prohveteid Piiblit kirjutama, avab selle tähenduse veelgi täielikumalt neile, kes on pühendunud uurimisele.
Teine asi, mida Jeesus Abilise anni kohta Johannese 14:25−29 avaldas, on see, et Ta meenutab meile, mida Jeesus on rääkinud. See tähendab mitut asja. Üks on see, et Vaim toob usuasjades meie teadvusse pidevalt Jeesuse ja Tema apostlite sõnu ja tegusid. Need õpetused moodustavad lootuse aluse ja konteksti, milles hindavad Jeesuse järelkäijaid kõiki oma järeldusi elu mõtte ja eesmärkide kohta.
Abilise kolmas aspekt on, et Ta hoiab meid käitumises õigel rajal, kui elukoridorides liigume. Kui seisame silmitsi keeruliste moraalsete valikutega, on Abiline see, kes laseb Kristuse õpetustel kiiresti läbi meie pea käia, et teavitada meid parimast valikust.
Võime tänada Jumalat kõigi nende Abilise heade omaduste eest meie elus. Ent kõige isiklikum ja väärtuslikum on ehk rahu and, mis täidab meie elu, kui usaldame Jumalat Jeesuse saavutatud võidu tõttu. Piibellik rahu on midagi enamat kui konflikti puudumine. See on ka heaolutunne, mille Jumal sisendab Vaimu kaudu meie südamesse ja mõtetesse.
See on seesama piiritu rahu, mida Jeesus püüdis oma jüngritele Johannese 14. peatükis jätta. Ja sellega soovib Ta täita ka minu elu. Aga veelgi enam, Ta soovib, et mina oleksin täna Tema vaimust inspireeritud rahu tööriist oma peres ja töökohal.