PÄÄSTETUD VÄGIVALLAST

Kui inimlikud seadused ei kaitse enam neid, kes austavad Jumala käsku, siis otsustatakse nad erinevates maades samaaegselt hävitada. …

Jumala rahvas – mõned vangikongides, teised üksildastes peidupaikades metsades ja mägedes – paluvad jumalikku kaitset ajal, mil kurjadest inglitest õhutatud meeste salgad valmistuvad tapmistööks. …

Kurjad inimesed on valmis oma ohvrile võidurõõmsalt kallale tormama, kui tihe pimedus, sügavam kui öö, langeb maa peale. Siis valgustab äkki vikerkaar … taevalaotust ning näib ümbritsevat iga palvetajate gruppi. …

Siis kuulevad Jumala lapsed selget ja kaunist häält: “Vaadake üles!” Tõstnud silmad taeva poole, näevad nad tõotuse vikerkaart. Tumedad, sünged pilved, mis katsid taevalaotust, on hajunud. Jumala lapsed vaatavad taevasse ja näevad nii nagu Stefanos Jumala au ning Inimese Poega istumas Tema troonil. Jeesuse ihul märkavad nad Tema alandamise märke ja Õnnistegija huulilt kuulevad nad palvet, mille Ta esitab oma Isa ja pühade inglite ees: “Isa, ma tahan, et kus mina olen, ka nemad oleksid minu juures, keda Sa mulle oled andnud.” Jh 17,24. Jällegi kuuldakse majesteetlikku, võidurõõmsat häält: “Nad tulevad, nad tulevad, pühad ja süütud ja rüvetamata! Nad on pidanud mu kannatuse sõna ja peavad käima inglite seas.” Ustavate kahvatuilt, värisevailt huulilt vallandub võiduhüüd.

Keskööl ilmutab Jumal oma väge oma rahva vabastamiseks. Päike lööb särama täies hiilguses. Imed järgnevad kiiresti üksteisele. Õelad vaatavad hirmu ja hämmastusega neid sündmusi, õiged aga silmitsevad pühaliku rõõmuga oma vabastamise märke. GC 636, 637