Olla suur

Aastaid tagasi juhtusin telekast nägema ühte populaarteaduslikku saadet. Saate juht, tuntud arheoloog, näitas ühte tavalist telliskivi ja küsis inimestelt arvamusi kivi kohta. Siis aga esitas väga huvitava vaatenurga – nimelt kivi enda vaatenurga. See telliskivi ei tahtnud olla mitte lihtsalt niisama telliskivi. Ta ei tahtnud olla osake mingis väikeses majakeses. Ta tahtis olla midagi suurt. Ja nii sai temast osake suurest inkade püramiidist.

Mulle tundub, et selline soov ei ole Jumala silmis patt. Ma ei pea silmas seda, et meie ego oleks suur, vaid hoopis seda, et meie eesmärk oleks suur – olla osake millestki suurest, teha ära midagi tõeliselt suurt!

On üks ilus tsitaat: „Üksainus inimene võib muuta kogu maailma. See inimene oled sina!” Ma näen juba, kuidas sa eitavalt pead raputad ja sõnad: „Mina ei suuda maailma muuta.” Kuid siiski, sa saad jätta jälje, muuta maailma, muutes maailma paremaks enda ümber. Olles näiteks hea naaber, armastav ema-isa, ustav abikaasa, kaastundlik sõber, aus tööline, lihtsalt siiras inimene...

Elu tuleb elada nii, et tagasi vaadates poleks piinavalt valus tühiselt elatud aastate pärast. Alf Lohne kirjutab oma raamatus „Homne algab täna” ühest inglise koolitüdrukust, kelle kirjandit teemal „Tõeline suurus” tsiteerisid omal ajal väga paljud ajalehed.

Tüdruk oli pärit vaesest harimatust perest ning seda enam avaldas mõju tema kirjandi sisu. „Inimene ei saa kunagi saavutada tõelist suurust ise selle poole pürgides. Seda võib saavutada, kui seda ei püüa. On hea omada häid riideid. Need teevad käitumise palju kergemaks, kuid tõeline suurus on selles, kui inimene käitub nii, nagu tal oleksid head riided, ehkki tal neid ei ole.

Kui minu ema oli väike tüdruk, oli neil kodus väike linnuke nimega Bill, kes murdis oma jala. Nad arvasid, et neil tuleb linnuke tappa, kuid järgmisel hommikul nägid nad teda seismas ainukesel jalal pisut kaldus ning – laulmas.

Oli kord naine, kes oli pesnud suure hulga pesu ja riputanud selle kuivama. Nöör läks katki ja riided kukkusid porisse, kuid naine ei lausunud sõnagi. Ta pesi riided uuesti puhtaks ja laotas need siis murule, kust need ei saaks kukkuda. Kuid öösel jooksis neist üle koer oma mustade käppadega. Kui naine nägi, mis oli juhtunud, ütles ta ainult: „Kummaline küll, et ta oskas astuda nende kõigi peale.”

See on tõeline suurus, kuid vaid pesu pesnud inimesed teavad seda.

Kas sina tahad olla tõeliselt suur, olla osake Jumala suures lunastusplaanis? Meie elu iga samm, iga tegu mõjutab inimesi meie ümber, muutes maailma kas paremaks või halvemaks. Suurim soov, mida võiksid soovida, oleks saada osakeseks suures töös Kristuse tagasituleku kuulutamisel.

Ardi Tedrekin