Oodates ja igatsedes...
Avaldatud 9.2.2011, rubriik Päeva sõna
„Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist” (Tt 2:11–13).
Üks vaimulik autor pani oma raamatule pealkirjaks „Parimad asjad on alles ees”. Aastatuhandete tagant kõlavad Taaveti sõnad: „Ma ootan Issandat, mu hing ootab, ja ma loodan Tema Sõna peale. Mu hing ootab Issandat enam kui valvurid hommikut. Iisrael, looda Issanda peale, sest Issanda juures on heldus ja Tema juures on rohke lunastus!” (Ps 130:5–7).
Loomulikult ootab meist ilmselt igaüks kevadet, õite ja laulude aega, aga samas, sündmused, mis meie ümber maailmas lahti rulluvad, ei sisenda isegi kevade ootuses turvalisuse ega rahu tunnet.
Me vajame midagi, mis annaks lootust ja julgust. Paradoksaalne on aga tõdemus, et see tänapäeva inimene ei tea oma tõelist vajadust. Ema Teresa on öelnud elutarga mõtte: „Lääne inimesed teavad, et neil on millestki puudus. See ei ole raha, aga mis see on – nad ei tea. Neil puudub elav suhe Jumalaga. Tänapäeval tunnevad inimesed nälga leiva ja riisi – armastuse ja elava Jumala sõna järele.”
Kas meil on see üks, mida vajame – elav suhe Jumalaga? Mis takistab meil seda omamast? Tuleb tunnistada, et nii mõnigi kord libiseb justkui tume vari üle meie suhete. Põhjusi otsides on meil loomuomane näha kaasinimese vigu ning jätta kahe silma vahele omad. Kui jätaksime kõrvale kõik väljapoole suunatud süüdistused ning vabandused ja vaataksime sügavalt oma hinge, näeksime valgustuse hetkil seal tundeid, mõtteid ja ambitsioone, mis teevad kõike muud kui head meie suhetele.
Sama on takistuseks ka suhtele Jumalaga. Just sellepärast tuli Jeesus siia maailma, et meid mure- ja süükoormast vabastada ning süüdata südames lootuseleek. Kui tahame häid suhteid taastada, siis on see võimalik tõeliselt ainult ühel teel: lepituse ja andestuse kaudu.
Jah, meil on, mida oodata: Jeesuse Kristuse tagasitulekut, kogu kurjuse ja patu ajaloo lõppu, uue, pisarate- ja surmavaba ajastu algust. Tõesti, parimad asjad on alles ees. Kas me ei peaks end selleks sündmuseks ette valmistama? Sellepärast on vaja kõrvaldada kõik, mis rikub meie suhet Jumala ja kaasinimestega, mis meid üksteisest lahutab ja röövib lootuse.
Me vajame elavat suhet ning miski ei peaks olema selle saavutamiseks liiga suur ohver.
Tõnu Jugar