Kuigi Nehemja anus Jumala abi, ei jäänud ta ristiskäsi ootama ega arvanud, et tal pole Jeruusalemma taastamise eesmärgi elluviimisel enam mingit kohustust ega vastutust. Imetlusväärse kaalutlevuse ja ettenägelikkusega asus ta tegema selle ettevõtmise edu tagamiseks vajalikke korraldusi. ...
Selle püha mehe eeskuju peaks olema õppetunniks kogu Jumala rahvale, et nad ei pea üksnes usus palvetama, vaid ka usinalt ja ustavalt tegutsema. Kui palju kohtame raskusi ja kui sageli takistame Kõigeväelisel meie heaks töötada, sest arvatakse, et kaalutlevusel, ettenägelikkusel ja hoolikusel pole religiooniga mingit pistmist. See on ränk eksitus. Meie kohus on arendada ja harjutada iga võimet, mis muudab meid efektiivsemateks töölisteks Jumala heaks. Hoolikas kavandamine ja läbimõeldud plaanid on pühade ettevõtmiste õnnestumise jaoks tänapäeval sama olulised kui Nehemja ajal. …
Palveinimesed peavad olema teoinimesed. Need, kes on valmis ja soovivad, leiavad tegutsemiseks võimalusi ja vahendeid. Nehemja ei lootnud ebakindlatele asjadele. Ta küsis puuduolevad vahendid neilt, kes olid suutelised neid andma.
Issand liigutab ikka veel kuningate ja valitsejate südant oma rahva pärast. Need, kes Tema heaks töötavad, peavad kasutama ära abi, mida Ta õhutab inimesi Tema töö edendamiseks andma. Tööriistad, kelle kaudu need annetused tulevad, võivad avada tee, mille kaudu saab tõevalgust anda paljudele vaimupimeduses maadele. Neil inimestel ei pruugi olla poolehoidu Jumala töö suhtes ega usku Kristusesse ning nad ei pruugi Tema Sõna tunda, kuid nende annetustest ei tohi sellepärast veel keelduda.
Issand on andnud häid asju nii uskmatute kui ka usklike kätte. Kõik võivad anda Talle Tema omast tagasi, tehes langenud maailma heaks vajalikku tööd. Nii kaua kui oleme selles maailmas ja kui Jumala Vaim võitleb inimsüdametega, peame abi vastu võtma ja seda ka andma. −
The Southern Watchman, 15. märts 1904.
In English