Inimese süda võib olla Püha Vaimu elupaik. Kristuse rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, võib hinges asuda, Tema armu muutev vägi võib elus tegutseda ja muuta taevaõuede jaoks sobilikuks, aga kui aju, närvid ja lihased rakendatakse oma mina teenistusse, ei ole Jumal ja taevas elus esikohale pandud. Võimatu on kududa oma iseloomu sisse Kristuse omadusi, kui kogu energia suunatakse maailma poolele.
Võite olla edukad maa peal enda auks varanduse kogumisel, aga „kus on teie aare, seal on ka teie süda“ (Matteuse 6:21). Igavesed kaalutlused on tahaplaanile jäetud. Te võite võtta osa jumalateenistuse välistest vormidest, kuid teie teenistus on taeva Jumala silmis jäle. Te ei saa teenida Jumalat ja mammonat. Te kas alistate südame ja tahte Jumala poolele või annate oma energia maailma teenimisse. Jumal ei võta vastu pooliku südame teenistust.
„Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su ihu valgust täis.“ (Luuka 11:34) Kui silm on selge, kui pilk on suunatud taeva poole, siis täidab hinge taeva valgus ning maised asjad paistavad tühiste ja soovimatutena. Südame eesmärk muutub ja Jeesuse manitsust pannakse tähele. Sa kogud aaret taevasse. Sinu mõtted on suunatud igaviku suurele tasule. Sa teed kõik plaanid tulevast, kadumatut elu silmas pidades. Sind tõmbab sinu taevase varanduse poole. Sa ei uuri ilmalikke huvisid, vaid kõigis püüdlustes on sinu vaikne küsimus: „Issand, mida sa tahad, et ma teeksin?“ − The Review and Herald, 24. jaanuar 1888.
In English