Uuri oma südant

Miski pole kavalam kui patu petlikkus. Selle maailma jumal eksitab, pimestab ja juhib hukatusse. Saatan ei lähene ühekorraga, kõigi kiusatustega varustatult. Ta looritab oma kiusatused headusega. /.../ Eksitusse sattunu astub ühe sammu ja on valmis astuma teist. Oo kuidas Saatan ootab, et näha, kuidas esimene sööt mõjub ning inimesed lähevad just mööda tema valmistatud teerada. /.../

Põhjaliku eneseanalüüsi vajadus on suur ja igaüks peab küsima endalt Jumala Sõna valgel: Kas mu süda on terve või vigastatud? Kas olen uuenenud Kristuses? Või on mu süda veel lihalik, ehkki väliselt uue riidega kaetud? Juhi oma rada Jumala kohtujärje ette, et näha, kas on veel ühtki pattu – uskmatust või mõnda ebajumalat – mida pole ohvriks toodud. Palveta /.../ nagu sa kunagi veel pole palvetanud, et Saatana riukad ei viiks sind eksitusse; et sa ei satuks ükskõiksesse, lodevasse ja apaatsesse hingeseisundisse.

Üks ajamärgina mainitud patte on see, et end kristlasteks tunnistajad on rohkem lõbu kui Jumala armastajad. Asuge hoolikalt uurima oma südant. Andke endale täpselt aru. Kui vähesed võivad pärast põhjalikku hingepeeglisse vaatamist tõsta pilku taevasse ja öelda: “Mina ei armasta lõbu rohkem kui Jumalat.” Kui vähesed võivad öelda: “Olen maailmale surnud /.../ ja kui ilmub Tema, minu Elu, saan minagi Tema au-hiilgusest osa.”

Oh seda Jumala armastust ja heldust! Oh seda kallist armu, mis on väärtuslikum kui hinnaline kuld! See ülendab ja õilistab. See kinnitab meie südame ja kiindumused taeva külge. Ja kui siis meie ümber ongi neid, kes on kiindunud maisesse tühisusse, lõbustustesse ja meeletusse, on meil ühendus taevaga, kust ootame Lunastajat. Hing sirutub üles, saama Jumalalt andestust ja rahu, õigust ja tõelist pühadust. Ühendus Jumalaga ja taevastele asjadele mõtlemine muudavad inimese Kristuse sarnaseks. SN 76, 77