Mõni aasta tagasi avaldas Ameerika plastilise kirurgia ühing, et 2015. aastal kulutasid ligi 16 miljonit ameeriklast plastilisele kirurgiale 13,3 miljardit dollarit. Need ei olnud protseduurid, mis tegelesid põletuste, vigastuste või tõeliste deformatsioonidega, need olid ilulõikused.3 Lisa sellele veel fakt, et tarbijad kulutavad aastas ligi 40 miljardit dollarit kosmeetikale ning võibki saada aimu, et ameeriklaste jaoks on välimus kinnisidee. (Enne kui hakkame hedonistlike ameeriklaste kohta sõna võtma, peaksime tõenäoliselt mõistma, et sarnased arvud kehtivad kogu läänemaailmas.)
Me oleme ühiskond, kus kummardatakse välimust. Me räägime küll, et kaunis iseloom on olulisem kui füüsiline veetlus, kuid maailm, mille oleme ehitanud, muudab meid valetajateks. Teleekraanidel ülistatakse noori ja ilusaid. Igasuguseid tarbeesemeid alates riietest ja autodest kuni puhastusvahendite ja mähkmeteni müüakse ebatõenäoliste modellide abil, kelle pildi on tootnud Photoshopi võlurid.
Me ei ole esimene põlvkond, kes seda teeb. Vanadel kreeklastel ei pruukinud olla digitaalset tehnoloogiat, kuid ka nende kunsti ülistas seda, mida peeti ideaalseks inimkujuks − vormi, mis on selgelt inimlik ja kaunis, kuid ei sarnanenud enamiku reaalsete inimestega.
Me nagu peaaegu kahtlustaks, et inimkonnaga on midagi viltu läinud. Ja kui hakkame vananema ning meie ebatäiuslik keha, millega sündisime, hakkab muutuma veel ebatäiuslikumaks, muutuvad meie kahtlused hirmuks, eriti siis, kui näeme elu musta finišijoont lähenemas − meie ebatäiuslik elu lõpeb surma ja kõdunemisega.
Ja nii virutame veel rohkem meiki peale, üritades teha nägu, et seda ei juhtu. Üsna samamoodi, nagu üritame panna end uskuma, et patt ei tee haiget. Kuid lahendus ei ole kinnikatmises; lahendus on veres, mis katab kinni. Jumal on meile kogu aeg öelnud, et me ei ole enam päris inimesed, vähemalt mitte selles mõttes, nagu meid algselt loodi. „Aga mul on lahendus,“ meenutab meie taevane Isa, „ja minu Poeg on juba selle eest maksnud. Jääge minuga, järgige mu Poega ja varsti muudan ma teie kehva ihu nii, et see saab Tema aulise ihu sarnaseks.“
See on parem kui korrigeerimine; see on ennistamine.
In English