Jaakobi ahastuse aeg

Kui mõni olukord ajab su nurka ja mingit väljapääsuteed ei avane, mida sa siis teed? Jaakob ja ta pere olid surmaohus. Eesav tuli tema juurde tapmis- ja kättemaksukavatsusega. Põgeneda? Võimatu koos emade ja lastega. Võidelda? Lootusetu; tal polnud ihukaitsjaidki, rääkimata väehulgast. Ta tegi, mida iga arukas mees oleks teinud – ta palus rahu ja püüdis kaitsta süütuid.

Kuid tema häda ei lõppenud sellega. Kui ta magas üksi, eemal perekonnast, tuli kusagilt ööst ründaja. Meeleheites võitles Jaakob temaga ja saavutas edu. Ta ei teadnud, kellega ta oli võidelnud, kuid ta hoidid kinni, kuni sai selle teada.

Asjatult sa rabeled, et saada vabaks;

ma ei lase sind iial lahti.

Oled sina see Inimene, kes suri mu eest?

Avaldan sinu armastuse saladuse;

klammerdudes ei lase ma Sind minna,

kuniks ma Sinu nime, loomust tunnen.

- Charles Wesley

Nii oli Iisraeliga Jeremia päevil. Nad olid Jeruusalemmas nurka aetud, babüloonlased olid nad sisse piiranud ja kellelgi polnud võimalust põgeneda.

Päevade möödudes piirab hädaoht Jumala rahva ümber. Ilmutuse raamatus ründab neid lohe, metsaline ja valeprohvet. Hädaoht saab reaalseks ja füüsiliselt tuntavaks.

Viimastel päevadel saavad usklikud tunda Jaakobi ahastust. Jaakob ei usaldanud oma väeteid jõupingutusi, et and kaitsta. Isegi, kui ta suutis kinni pidada võimsat Maadlejat, võib selline Võitleja ta päästa.

Jaakobi ahastuse aeg ei jäta meid Jumalata, vaid kutsud meid kinni hoidma temast nagu ei iial varem. Kui sulle ei meenu midagi peale tõotuse, klammerdu tõotuse külge. Kui sulle ei meenu midagi peale armu, klammerdu armu külge. Ära lase Jumalal minna.

Isegi praegu, iga päev, on meil võitlusi, et hoida oma usku. Ehk on sul täna vaja õppida Jaakobi õppetund.

Suurimad võidud “on saavutatud Jumalaga rääkides ning tõsise, valuliku võitleva usuga Tema võimsale käele toetudes.”