Sa võid kuulda Jumala häält

George Whitefield, metodisti koguduse rajaja John Wesley kaaslane suutis rääkida niivõrd kõva ja selge häälega, et 40 000 inimest võisid teda kuulda. Ellen White’i võimed olid umbes samasugused. Uus Guinea mäestikus räägivad pärismaalased omavahel iga päev, üks ühel ja teine teisel oruserval. Mõnedel inimestel on juba sünnist saati antud selge, kõlav hääl.

Tänapäeva tehnoloogia levitab inimhääle miljonitele kuulajatele. Hüüdja hääl, mis kõlab lõpuaja kõrbes, võib maakerale teha seitse ringi selle ajaga, mil su süda lööb ühe löögi.

Nii palju siis häälest. Aga kuidas on lood kõrvadega? Kas need kuulevad? Piiblis tähendab kuulamine kuuletumist. Kui sa ei kuuletu, siis see tähendab, et sa ei ole kuulnud. Lambad ei kuule karjase häält ning eksivad või lähevad seetõttu valekarjase jälgedes. Need, kes tunnevad Hea Karjase häält, järgivad Teda.

Jumal vajutas Iisraelisse pitseri, kui Ta rääkis nendega Siinai mäelt. Rahvas ei unustanud iial kümmet käsku ning samuti ei läinud neil meelest Jumala hääl.

Kristlased kuulevad Jeesuse häält. Jumal-Poeg rääkis ja õpetas. Ta oli siin koos meiega. Ta on oma sõnadega meisse vajutanud oma isiksuse pitseri.

Me ühendame oma usud Jeesuses ning moodustame koguduse. Ta tõstab end kõrgemale kõikidest maistest süsteemidest ning inimlikust väest ning tõmbab maailma enda poole.

Stefanos kutsus inimesi, kes Jeesuse õpetusi ei kuula, inimesteks, kelle süda pole ümber lõigatud. Kuulata, teada räägitud sõnu ning siis oma süda kõvaks teha, tähendab sõnumi hülgamist.

Viimane hoiatussõnum hüütakse valju häälega inimestele. See kutsub kõiki kogunema Talle ümber Siioni meäl. Tall, mägi ja ülejäänud sümboliseerivad igavest tõde Jumala Sõnast. Need, kes tõeliselt kuulavad, kuuletuvad selle sõnumile.

„Silmad, kõrvad ja süda jäävad mõjutamata, kui mehed ja naised keelduvad vastu võtmast jumalikke nõuandeid.“