Ikke konflikt

Ei läinudki kaua, kui tekkis ikke konflikt Jeesuse ja variseride vahel. Õigupoolest kerkib see esile järgmises salmis pärast seda, kui Jeesus oli soovitanud oma järelkäijatel võtta enda peale Tema ike, kinnitades: „sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge“ (Mt 11:30). See konfliktne sündmus leiab aset, kui Jeesus ja Tema jüngrid lähevad läbi viljapõllu ning jüngrid mitte üksnes ei nopi mõningaid viljapäid, vaid ka hõõruvad neid peopesade vahel, et eraldada ivad aganatest. Siinkohal hüüatavad alati kohal viibivad variserid: „Vaata, sinu jüngrid teevad, mida ei tohi teha hingamispäeval.“

Praegusel ajal võime arvata, et nad olid pahased, kuna jüngrid olid võtnud vilja, mis ei kuulunud neile. Aga probleem ei olnud selles. Tegelikult tegid nad viljapõllust läbi minnes viljapäid noppides ja teri süües seda, mida Moosese seaduses oli selgelt lubatud. 5. Moosese 23:26 ütleb, et ligimese põllul võib viljapäid noppida käsitsi, kuid ei tohi kasutada sirpi.

Probleem oli hoopis selles, et jüngrid tegid seda hingamispäeval. Seda tegevust nimetati viljalõikuseks, aga viljalõikus oli määratletud kui töö ja töö hingamispäeval oli patt. Aga nad mitte üksnes ei tegelenud viljalõikusega, vaid kui nad hõõrusid viljapäid käte vahel, peksid nad ka reht. Ka rehepeks oli hingamispäeval keelatud tegevus. Ja veel võisid variserid neid mõistagi ka reisimises süüdistada. Nende traditsiooni järgi peeti rohkem kui 1999 sammu astumist reisimiseks ja see oli hingamispäeva rikkumine.

Variserid ootasid ilmselt, et Jeesus lõpetaks kohe seesuguse ebaseadusliku tegevuse, kuigi neil oli kahtlemata salajane kahtlus, et Ta ei tee seda. Nende üllatuseks vastas Ta neile hoopis nende enda pinnal, jutustades loo 1. Saamueli 21:1−6, kus Taavet rikkus oma näljas seadusetähte, kuid Jumal õnnistas teda ikkagi.

Sellest intsidendist kerkivad esile mitmed tõed. Esiteks see, et inimeste vajadustel on seadusetähe ees alati eesõigus. Teine on see, et „Inimese Poeg on hingamispäeva isand“ (Mt 12:8) ja Ta teadis kindlasti, mida Ta seaduse andmisel üleüldse mõtles.

Lõpuks jätab see lugu meile ühe küsimuse. Missugune on minu suhtumine Jumala seadusesse? Kas see on minu jaoks õnnistus või talumatu ike?