On see alles väide kelleltki, keda nimetatakse Rahuvürstiks (Js 9:5)! Siin on Jeesus parimas realistlikus vormis. Tema järelkäijatel ei tarvitse karta, kuid ohtralt on asju, mille pärast hirmu tunda, kaasa arvatud oma perekond, kui inimene otsustab käia kooskõlas Tema põhimõtetega, aga teised otsustavad olla Jeesuse põhimõtete vastu, kusjuures igal pereliikmel on teema suhtes oma tugevad arusaamad.
Tema väide „ma olen tulnud lahutama meest tema isast ja tütart tema emast ja miniat tema ämmast“ mõjutas Tema kuulajaid ilmselt kahel tasandil korraga. Esiteks kasutas Jeesus juudi kuulajaskonnale tuttavat keelt. Prohvet Miika oli kirjutanud: „Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed.“ (Mi 7:6)
Rabid kohaldasid seda salmi Messia aja kohta (m. Sota 9:15). Ja veel õpetasid nad, et üks Messia tulekul toimuvatest asjadest on eraldatus perekondades. Võime lugeda: „Kui Messias tuleb, tõusevad tütred emade vastu ja miniad ämmade vastu“ (b. Sanhedrin 97:a).
Seda tagapõhja meeles pidades võis Jeesus esitada messiaanliku väite sellises kohas ja sel viisil, mida kaasaja tavalugeja ei mõista. Kuid esimese sajandi juudid suutsid kergesti seose luua.
Jeesuse õpetuse pinnapealsem osa on, et Tema on iga tõelise järelkäija elus absoluutsel esikohal. Ta on tähtsam kui isegi kõige lähedasemad inimsuhted, olulisem kui miski muu.
Jeesus ei kirjelda siin abstraktset teoreetilist probleemi. Läbi aegade on inimesed pidanud langetama piinarikkaid otsuseid Tema järgimiseks abikaasa, laste või suurema kogukonna vastuseisu taustal. Niisugused valikud on kõige valusamad, mida peame iial tegema. Kuid ometi on need igavese elu seisukohalt samavõrra olulised kui valusad.
Issand, anna mulle armu, et mõistaksin oma prioriteete õigesti! Aamen.
In English