ISSAND USALDAB MEILE ÜLESANDE KÜLVATA HEAD SEEMET HEAKS LÕIKUSEKS
Avaldatud 17.8.2007, rubriik Päeva sõna
Taevariik on inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet. Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina nisu sekka ning läks minema. Mt 13:24, 25.
Issandal on meie maailmas teha töö, kuid Ta ei usalda oma tööd inimeste kätte, kes ei tea midagi Piiblist ega taevariigi saladustest. Issand esitab tähendamissõnades töö esilekerkimist ja edasiviimist, mis tuleneb Tema Sõna, ajakohase tõe, kuulutamisest. Ta toob meie silme ette koguduse kuju, kes seisab maailma ees valitu ja ustavana. Tähendamissõna külvajast näitab, mil viisil tuleks meil töötada. Evangeeliumitöö on seemnekülv. …
Tähendamissõna nisust ja umbrohust näitab jumalike ja saatanlike jõudude vastassuundades tegutsemise saladust, elutähtsat võitlust. See võitlus jätkub maailma ajaloo lõpuni. Puhas seeme on Jumala elav Sõna, mis tegutseb vastuvõtjate isiklikuks pühitsemiseks, õilistades neid jumalikust loomusest osasaamise kaudu.
Arvestada tuleks mitmeid asjaolusid. Neil, kes on olnud kogu elu patu sulased, soovides toimida jumalikule tahtele vastupidises suunas, tuleb pöörduda suurima täispöördega. Vastasel juhul toimib kurjuse haputaigen koore all ning Saatan näitab ennast valguse inglina nagu ta kiusas Kristust toimima vastupidiselt jumalikule tahtele. Jumala suur õigluse mõõdupuu on vastik patuste inimeste maitsele ja himudele. Päästja tegus jõud ning hävitaja teguvõime toimivad vastassuundades.
Nisu tuleb koguda Kristuse aita. Umbrohi on väliselt nisuga sarnane, kuid lõikuseajal tuleb see ära visata. Pika aja jooksul on umbrohi küll nisu jäljendus. Saatan teeb suuri jõupingutusi, et petta ja eksiteele viia neid, kes on mingilgi moel Jumala Sõnaga kokku puutunud. Ta mõtleb välja kõikvõimalikud salaplaanid, kuidas oma kontrolli kestust pikendada. Issand, taeva Jumal ei luba segaseks muuta ega kõlbeliselt laostada koguduse kooslust. Issand soovib, et evangeeliumi kuulutataks nii, et kurje töötegijaid kuidagimoodi ei julgustataks, et kristlikes kogudustes ei sallitaks patuseid seltsinguid. – Käsikiri 7, 1900.