KRISTUS TERVENDAS HALVATU JA ANDIS TALLE PATUD ANDEKS

Selleks ajaks, kui Jeesus tuli inimesena meie maailma, oli Saatan pannud juudid viljelema religiooni, mis meeldis pimedusejõududele. Jumalat avalikult tunnistav rahvas oli Jumalast lahkunud ja järgis teist juhti. Oma rikutusega suundusid nad hävingu poole, kuid Kristus tuli Saatana võimu vastu võitlema. …

Kristuse elu oli üks pikk võitluserida. Saatan ässitas üles inimeste kurja südame ning külvas kadedust ja eelarvamusi Jumala Poja, maailma Lunastaja suhtes. Ta mõjutas inimesi küsitavaks tegema Kristuse sõnu, tegusid ja ülesannet ning neis kahtlema. … Juudid järgnesid Kristusele paigast paika selleks, et võimaluse korral püüda Tema huulilt mõni sõna, mida esitada vääriti, tõlgitseda vääriti ja levitada siis sellises tähenduses, mida Kristus polnud kunagi väljendanud või kavatsenud. Sel moel piirasid Kristust inimesed, kes väitsid end olevat õiglased ja pühad. …

Nii juhtis Saatan rahva, kes võinuks vägevalt Kristuse tööd toetada, tegutsema suures võitluses vaenlase poolel ning saama tema tööriistadeks, kelle kaudu sisendada inimeste südamesse küsimusi, kahtlusi ja viha. …

Rahva juhid otsisid pidevalt oma uskmatule hoiakule vabandusi ja siis, kui Kristus pani toime oma kõige veenvamad imeteod, olid nad valmis haarama kinni kõigest, mis võis paista vastuväitena Tema kinnitustele Tema jumalikkusest. Kui Jeesus oli halvatu tervendanud, ütles Ta mehele: “Ole julge, poeg, sinu patud on sulle andeks antud!” …

Sooritatud imeteoga oli Kristus muutnud mehe südame ja uuendanud tema meelsuse ja keha, näidates sellega variseridele tõsiasja, et Tal oli vägi patud andestada ning tuua patusele õigust ja rahu. Siiski nägid variserid Tema jumaliku väega lausutud sõnades põhjust uskmatuseks ja süüdistusteks. … Jeesus mõistis, et ehkki põhimõtted, mis olid täielikus vastuolus Tema poolt kuulutatavate põhimõtetega, olid sügavalt juurdunud, olid need ometi meelepete ja vale ning pärinesid kõige õiguse vaenlaselt. Jeesus ütles rahvale: “Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” – Käsikiri 65, 1895 (Signs of the Times, 25. apr. 1895).