Jumal valgustab pimedust

Kui sa kunagi peaksid öösel Kwalibesile sattuma, saad teada, milline väärtus võib olla ühel pisikesel tulukesel. See tuluke, majakas, paistab ainult siis, kui sadamasse on saabumas laev. Pimedal ööl liigub laev merel siia-sinna, et leida teed korallrahude vahel. Ja see laev juhindub ainult selle väikese majaka järgi.

Kuigi Jumala au võib täita kõik taevad või sähvatada Siinai mäelt üle maa, on ka Tema alul väike tuluke, lamp, mis valgustab ühe inimese usuteed. Jesaja võib näha Jumala säravat auhiilgust, kuid Taavet tundis Teda kui tõrvikut, mis väreles mägede udus, kui ta vaenlaste eest põgenes.

Ma seisin „Davare’i“ pardal kapteni kõrval, kui see 8-meetrine laevuke Kwalibesi poole suundus, sihiks vaid üks kahvatu valgustäpp. Ma ei näinud midagi. Mida kapten nägi? „Ma jälgin laeva vööri asendit majaka suhtes. Ma näen ees mägede piirjooni. Ma olen seda teed sõitnud palju kordi ja tean, et see on ohutu.“

Kuna elu on heitlik, ei satu me sageli samasse kohta tagasi muutumatuna. Me oleme muutunud, teised inimesed on muutunud ja iga muutus toob kaasa omad riskid. Võib juhtuda midagi ootamatut: haigus, õnnetus, lähisuhte purunemin, töö kaotus. Elutee lookleb erinevate karide vahel, mis võivad meie elu väga palju muuta ja mis tekitavad meis ebakindlust

Kui palju elusid on Jumal juhtinud? Kas Tal on kahe silma vahele jäänud sinu meeleheide, nõrkus, südamevalu? Me võim loota Tema tarkusele. Me ei pruugi eespool midagi näha, kuid Tema näeb ja teab.

Valgus särab sinu eel. Ta tuleb selleks, et valgustada sinu rada. Tema Sõna kumab sellel teel. Kuna Tema on maailma Valgus, paneb Ta särama ka meie elud, nii et me võime Teda peegeldada. Sellise peegeldamisega jagame Valgust ka teistele. Kuna me võime oma teed astuda kindlalt, kui Tema seda valgustab, võivad ka teised inimesed oma kurssi seada Tema järgi.

„Inimestel pole valgust. Kristusest eraldatuna oleme nagu kustunud küünal.“ (Mõteid õndsakskiitmise mäelt, lk 40“