Maha jäetud

Üleöö sai 1990-ndatel sensatsiooniliseks uus laine salajase äravõtmise raamatuid − sari „Left Behind“ („Maha jäetud“). See oli 19. sajandi keskpaiku sündinud teooria uusim esitus, mis selgitas Kristuse teist tulekut ning oli äärmiselt võõras kristlastele, kes elasid 18 sajandi jooksul enne selle teooria sündi. Pealkiri „Maha jäetud“ tuleneb teooria kinnitusest, et Jeesus tuleb salaja kogudusele järele ning viib selle enne viimast seitsmeaastast ahistuseaega planeedilt saladuslikult minema. Need, keda ei võeta koos Jeesusega taevasse, on „maha jäetud“, et antikristuse õudustele vapralt vastu seista ning sel ajal on neil viimane võimalus kahetseda.

See teooria on kristlikku mõtteviisi tunginud alles hiljuti ning seda ei toeta Piibli autorid, kes oleks tõenäoliselt hämmastunud, et meil õnnestus nende kirjutistest selliseid absurdsusi välja lugeda. Aga see ei tähenda veel, nagu ei oleks Piiblis põhjendatud „maha jäetud“ lugu; on küll ja ma ootan juba seda.

Malaki viitab, et need, kes sisenevad kuningriiki, kohtuvad Päästjaga, kelle „tiibade all“ on „paranemine“ ja nad „löövad kepsu nagu nuumvasikad“. See on uue alguse keelekasutus. Me siseneme Jumala riiki uue potentsiaaliga − võimega kasvada nagu vastsündinud vasikad. See tähendab, et surnuist ülestõusmisega jääb midagi hauda maha: hädisus, mis on tabanud inimkonda meie vastuhaku tõttu. Kui loed Esimest Moosese raamatut, saavad patu tagajärjed inimkonnale valusalt selgeks: eluiga jääb järjest lühemaks ja lühemaks. Haigused tabavad neid, kelle ühendus Eluallikaga on raskesti kahjustatud. Isekus ja patt on meie mõistust moonutanud ning võime õppida ja areneda on drastiliselt mandunud.

Täpselt nagu Jeesus jättis oma surilinad hauakambrisse, nii jätame sina ja mina maha patu kohutavad tagajärjed. Meie rikutus jääb minevikku; me oleme vabad istuma Kristuse koolis ja õppima kogu igaviku Jumala ääretult mõistuselt. See elu jääb maha ja lõpuks oleme tõesti sellised inimesed, nagu Jumal meid kavandas.