Lootus on olemas! On olemas lootus Pauluse ajastu juutidele! Lootus libastujatele! Lootus neile, kes pole kunagi uskunud! Lootus kõigi ajastute juutidele ja paganatele! Ja on olemas lootus ka neile, kes „ei jää uskmatusse”.
Tänases salmis mõtleb Paulus loomulikult oma ajastu juutidele. Kui nad hakkavad uskuma, siis ühendatakse nad tagasi puu külge, kust nad kord olid eemaldatud. Vaatamata oma mässule, uskmatusele ja Kristuse hülgamisele, ei ole nad veel väljunud Jumala armu piiridest.
Osa Pauluse lootusest oma kaasjuutide kohta ei rajanenud mitte ainult tõsiasjal, et Jumal oli tahtlik neile andestama, vaid ka sellel, et Ta otsis neid oma Püha Vaimu ja evangeeliumi kuulutajate kaudu. Ta jätkas tööd nende juures oma Püha Vaimu ja Sõnaga, nii nagu Ta oli seda teinud Eedeni aias mässuliste Aadama ja Eevaga.
Pääste tuleb Jumalalt. Paulusel pole selle fakti kohta vähimatki kahtlust. Kuid samas on ta kindel, et see tuleb usus vastu võtta. Nii ütleb ta juutide kohta, et „kui nad ei jää uskmatusse, poogitakse puu külge; sest Jumal suudab nad jälle külge pookida” (Rm 11:23). Edasi väidab ta, et kui metsikud oksad õitsesid puu küljes, kui palju enam õitsevad need, „loomu poolest sinna kuuluvad“, kui nad poogitakse omaenese õlipuu külge! (s. 24).
Paulus on lootusrikas oma rahva suhtes. Pääste tuleb Jumalalt. Kui nad ainult usus vastaksid, siis saaksid nad päästetud.
Jumal töötab ka 21. sajandil samamoodi. Pääste on ikka veel Issandalt. See tuleb evangeeliumi kuulutamise kaudu ning me astume pääste sisse, kui me loobume mässust (patust) Jumala vastu ning loodame ainult Jeesuse Kristuse kui Päästja ja Issanda peale. Kuigi pääste tuleb Jumalalt, päästab Ta patused, andes neile usu Kristusesse.
Täna on Jumala armuuks ikka veel avatud ning Piibli tõotus on, et „igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!” (Ap 2:21)
In English