„Uskuge minusse! Minu Isa majas on palju eluasemeid. … Ma [tulen] jälle tagasi ja võtan teid kaasa enese juurde, et teiegi oleksite seal, kus olen mina.“ Johannese 14:1−3
Põhiline uskumus nr 4: „Poeg: Ta kannatas ja suri vabatahtlikult ristil meie pattude eest ja meie asemel; äratati üles surnuist ja võeti taevasse, et teenida taevases pühamus meie heaks. Ta tuleb tagasi au sees oma rahvast lõplikult vabastama ja kõike uueks looma.“
Uskumatu! Ta kannatas ja suri vabatahtlikult. Minu pärast. Minu asemel.
Ta on Isa paremal käel ja teenib. Minu heaks.
Ta tuleb tagasi! Mulle järele!
Mõnikord muutub elu segaseks. Kas oled märganud? Vahel hakkavad kõik need 28 põhilist uskumust, ükskõik kui selgesti esitatult, paistma varjatuna ja raskesti mõistetavana. Vahel kõlavad sõbrad ja nende kahtlused ja argumendid loogiliselt ning maailm paistab nii halvana, et hakkame hirmuga mõtlema: „Mis siis, kui see on tõesti meie kujutlus? Armas Jumal, mis siis, kui see tõesti pole tõsi? Mis siis, kui Sind pole isegi olemas? Mis siis, kui me oleme selle kõik välja mõelnud, kõigi nende sajandite jooksul?“
Kui saabuvad need hetked (ja nad saabuvad), siis pöördun ma Johannese 14. peatüki juurde. Mitte Aabrahami, Taaveti ega Taanieli sõnade juurde. Mitte jüngri ega apostli sõnade juurde. Isegi mitte Johannese, minu isikliku lemmikkirjaniku sõnade juurde. See on Jeesus. Jeesus ise kõneleb õrnalt vähestele meestele, kes tundsid hirmu ja ärevust − täpselt nagu mina − ja pane tähele, sel ajal, kui Ta ise tundis hirmu. Kõigest veidikese aja pärast ütles Ta , et Tema hing on nii raske, et tunneb, nagu võiks Ta surra! (Matteuse 26:38; Markuse 14:34).
Ja sellel süngel ja raskel hetkel ütles Jeesus nii: „Ärge kartke. Ma tulen tagasi teile järele.“
Kui ma vaatan seda uuesti, kui kujutlen end kuulmas Tema õrna häält seda ütlemas, vaibuvad kõik hirmud. Ükskõik mida keegi arvab või mis suhtes võin ma segadust tunda. Jeesus tõotas, et Ta tuleb tagasi.
Ja ma tean, et Ta tuleb.
Armas Sõber, tavaliselt ei kujutle ma Sind võimsa, võiduka Kuningana, kes Sa tegelikult oled. Tavaliselt näen ma Sind sellisena, nagu Sa meie juurde tulid – leebe, armastava, vaikse Mehena maapiirkonnast. Ma usaldan Sind. Ma tean, et Sa tuled mulle järele. Ja siis näen ma Kuningat.
In English