Need, kes oma silmaga nägid

Maantee ühendab Lindisfarne ’i või Holy Islandit kaugeima kirdepoolse Inglismaa rannikuga. Enam kui 1300 aastat tagasi pöördusid siit kristlikud tunnistajad Northumbriasse. See ei tulnud neil eriti hästi välja. Kuningas Oswald saatis Ionasse, mis oli Ðotimaa lääneranniku misjonikeskus, ühe evangelisti. Corman vastas sellele kutsele, kuid ta leidis need inimesed seal olevat “ebatsiviliseeritud, jonnaka ja barbaarse käitumisega.” Ta andis alla.

Aasta hiljem, aastall 635, naasis Aidan Ionast. Ta valis Lindisfarne’I oma peakorteriks. Väsimatu jutlustajana pühendas ta palju aega paganatele. Vastavalt mõnedele ülestähendustele viis ta sisse seitsmenda päeva hingamispäeva. Enne, kui sajand oli möödunud, oli saar valmistanud Lindisfarne’I Evangeeliumid, mis praegu asuvad Briti Muuseumis. Nende ilusasti kaunistatud lehed kajastavad kelti kultuuri rikkalikkust.

Kuid enam kui 600 aastat enne seda oli Luukas kokku pannud jutustuse Jeesuse elust. See polnud mõni kopeeritud töö, nagu Holy Islandil tehti. Luukas jutustab meile, kuidas tal tuli otsida ja jäädvustada, kuni ta sai valmis loo Jeesusest, sellisel kujul nagu see sobis tema evangeelsete eesmärkidega.

Luukas on midagi erilist, ta kinnitab meie usku ajaloos, andes nimesid keisritele ja valitsejatele. Ta leidis ja kirjutas Jeesusest selliseid lugusid, mida keegi teine pole meieni suutnud tuua. Ta armastas inimesi. Tema arsti-kutse tegi ta väga teadlikuks sellest, kui nõrk ja haavatav inimene on. Ta rääkis lugusid vaestest ja sellest, kuidas Jeesus neid aitas. ta lükkas tagasi diskrimineerimise ning vihkamise klasside vahel.

Kuid kõige rohkem armastame me teda tema lugude pärast Jeesuse sünnist. Ainult Luukas räägib meile Sakariast templis ja tema naisest Eliisabetist. Luukas toob meieni karjused ja sõime. Ta sai teada Siimeoni ja Hanna külastamistest väikelaps Jeesuse juurde. Ta jäädvustab need suurepärased laulud ja psalmid noist varastest aegadest.

Me ei pruugi kutsuda Luukast oma silmaga nägijaks, aga ta oli oma südamega tunnistaja. Ta armastas oma Jumalat ja igatses Temast rääkida. Kus iganes südamed alistuvad Kristusele, puhkeb tunnistus õitsele.

“Selle süda, kes saab Jumala armu, voolab üle armastusest Jumala vastu ja nende vastu, kelle eest Kristus suri.”