Teine ime on pagana teenija tervendamine (Mt 8:5−13). Juudi mõtteviisis oli paganast roojasem ainul pidalitõbine. Kui pidalitõbised ei tohtinud üldse Jeruusalemma siseneda, ei võinud paganad juudi templis Jumalat teenida, sest nad ei tohtinud templikompleksis kaugemale minna kui oli kõige välimine eesõu, mida nimetati sobivalt paganate eesõueks.
Väeülem ilmutab, tunnistades oma väärtusetust juudi silmis, märkimisväärset usku. Ta võrdleb Jeesust enda kui sõjaväe komandöriga ning ütleb, et Jeesusel pole vaja ime tegemiseks tema majja minna. Tal on vaja kõigest anda käsk ja tervenemine toimub.
Väeülem on Matteuse evangeeliumis esimene inimene, kes mõistab Jeesuse autoriteedi ulatust – et Tal pole vaja oma käsu täideviimiseks isegi kohal olla. Sest Tal on mõjuvõim mitte lihtsalt haiguse üle, vaid seda ka vahemaa tagant.
Jeesus üksnes ei kiida väeülemat tema usu pärast, vaid Ta kasutab juhtumit juudi südamele lähedase pildi esitamiseks. Juudid ootasid, et Messia saabumisel toimub suur pidusöök, aga paganad selles ei osale.
Kuid Jeesus toob sellesse loosse uue pöörde. Tema sõnade kohaselt osalevad pidusöögil paljud paganad (need, kes „tulevad idast ja läänest“, salm 11), kuid paljud juudid („Kuningriigi lapsed“) „tõugatakse välja kaugele pimedusse“
(salmid 11, 12).
Nii esitas Jeesus korraga kaks teemat, mis esinevad läbivalt Tema teenimistöös: paganate päästmine ja juutide ohtlik olukord, kui nad Messia hülgavad.
See teine ime on tähendusrikas ka meie jaoks tänapäeval. Kusagil pole paremat kirjeldust Jeesuse mõjuvõimust seoses inglitega, keda Ta saadab hoolitsema nende vajaduste eest, kel on usk Temasse. Ta ulatub ikka veel nii aja kui ruumi taha, et olla oma rahvaga ja neid õnnistada. Selle eest võime tänada Jumalat iga päev.
In English