Iga kord, kui mul on kiusatus arvata, et 21. sajandi kogudusel on rohkem probleeme kui eelmistel põlvkondadel, aitab Uue Testamendi põgus lugemine mõista, et ei ole midagi uut siin päikese all. Suur osa materjalist Uue Testamendi kirjades oli algselt mõeldud koguduses leiduvate probleemidega tegelemiseks, kaasa arvatud sõnad Peetruse teisest kirjast, mida täna lugesime.
Peetrus hoiatas oma lugejaid, et valeõpetajaid ja valeprohveteid on Uue Testamendi ajastul samamoodi nagu Vanal ajal ning ta nimetab „ahnitsemist“ neid motiveerivaks teguriks. Teisisõnu, nad kurnavad kogudust oma isikliku kasu nimel. Võib-olla hõlmas see saadav kasu näiteks võimu ja positsiooni, kuid meie ajal hõlmab see peaaegu kindlasti raha.
Peetruse hoiatus peaks panema meid kaks korda mõtlema iga kord, kui tabame end mõttelt, et kohalik kogudus on sissetuleku allikas. Kuigi kahtlemata ei ole midagi halba kaaskoguduseliikmetega äri ajamisest, võib midagi viltu olla, kui hakkame koguduse nimekirja pidama klientide loeteluks. Me ei pea õpetama valeõpetust või taotlema koguduses positsiooni, et ületada see piir, mille motivatsiooniks on ahnus.
Aastaid tagasi tundsin üht meest, kes hakkas osalema mitmetasandilises turustusskeemis ning tema „kõrgemad“ esindajad julgustasid teda värbama oma koguduse liikmeid; nii helistas ta kohusetundlikult kõigile inimestele koguduse nimekirjas. See rikkus lõpuks tema suhted kõigiga, sest pärast seda usaldasid tema motiive vaid mõned. Iga kord, kui ta ühendust võttis, mõtlesid inimesed, kas tal on kavas kogudusetöö või ajab ta taga müüginumbreid. Koguduseliikmete jaoks olid tema ajendid rikutud ning tal õnnestus tekitada rohkem usaldamatust ja pahatahtlikkust kui kellelgi teisel. Tema teod isoleerisid ta tõhusalt koguduse elus täielikult osalemast – kuni selleni, et koguduseliikmed ei teadnud enam, kas ta tõesti kuulutab evangeeliumi või üritab lihtsalt rohkem kontakte saada.
Seega on meie motivatsioonitest väga lihtne. Üks küsimus: kas meie tegevus koguduses on selleks, et saada, või selleks, et anda?
In English