Jeesus soovib meid vabastada kurjuse köidikuist, millega Saatan püüab meid aheldada. Kui me õpime kuuletuma Jumala käskudele, mis on meile antud õnnelikuks eluks, siis sellega saame näidata armastust ülima Armastuse vastu. Jumal soovib, et me oleksime õnnelikud juba siin valudemaal.
Kord viibisin ühe eaka inimese matusel. Kui küsisin lahkunu elu kohta, siis avanesid saatjate keelepaelad. Huvitav oli tähelepanek, et kui räägiti noorusest, tekkis silmadesse säde. Nad rääkisid, kui palju lootusi oli nooruses ja ka siis veel, kui vahetus riigikord. Edasisest rääkides tulukesed silmis kustusid ja jutus kajastus ükskõiksus, pettumus ja mure nooremate põlvkondade pärast. Raske on rääkida Jumala armastusest ja päästesõnumist, kui inimene on oma mures tuim.
Jumala rahvale pole tõotatud lõpuajal kerget põlve, kuid see tee, tee Jeesuse jälgedes, on õnnelik tee.
Kord kuulasin ühe aafriklase jutustust tema kannatustest ja piinamistest usu pärast. Ta säras oma kogemustest rääkides. Lausa loogikavastane. Ka tuleriidal põlejad laulsid! Põleta oma sõrme – kas sa saad laulda? Vaevalt, inimlikult on see võimatu. Jumala tee on imeline ja viib meid taevakoju. Kujutad sa seda ette? Pole muret, haigusi, kurjust, hirmu. Meil on see lootus hinges põlemas, et Jeesus tuleb peagi ja lõpetab patu ja surma.
Oled sa selleks valmis? Ärgakem ja vaadakem, et meie lambid põleksid ja oleksid varustatud õliga!
Ruth Kaasen
In English