Mu armas Poeg

Kuna Jumal meid lõi, kutsub Ta igaüht meid lapseks. Me oleme Jumala pojad ja tütred, vahel kuulekad, vahel sõnakuulmatud. Kõik on taevase Isa lapsed, kuigi paljud eitavad seda. Aga kutsuda Jeesust Jumala pojaks tähendab hoopis midagi muud.

Sel ammusel päeval, kui Jeesus palvetas peale ristimist, kostus taevast hääl, mis eristas Teda kõigist teistest inimestest. Kellegi peale pole peale ristimist laskunud Püha Vaimu tuvi. Hääl rääkis vaid Temast – „minu armas Poeg“. Selle tähenduse mõistmine võttis varakristlikus koguduses veidi aega. Tegelikult ei suuda kristlased sageli ikka veel aru saada, mida tähendavad mõisted „Jumala Poeg“ ja „Inimese Poeg“. Millal Ta on Jumala ja millal Inimese Poeg?

Ajal, mil Johannes oma raamatuid kirjutas, oli see juba sege. Jeesus oli juba ammu enne meid olemas olnud koos Isaga. Ta tuli siia, et väljendada Isa plaane patuse inimkonna suhtes. Paulus andis Pojale Jumalaga võrdse positsiooni – nad polnud nagu võistlejad või teineteise asendajad vajadusel, vaid nad olid Üks, kes jagasid kõik, teadsid kõike ja tegutsesid koos.

Me ei räägi Jeesusest sel viisil mitte ainult selleks, et väljendada oma usku Tema jumalikkusesse. Kristuse lastena me leiame end. Me oleme Jumala pojad ja tütred ning me tahame olla nagu Tema.

Jeesus on Vanem Vend. Nagu temagi, kuulume me Jumala perekoonda. Nagu Tema, saame me sellesse perekonda kuulumise õigued ja eelised. Ei, Jumal ei jaga meiega oma jumalikkust – üldse mitte. Kuid Ta armastas Poega ja Ta armastab meid, oma lapsi. Jeesuse, Jumala Poja kaudu toob ta paljud pojad auhiilgusse.

Paulus räägib, et meid võetakse Jumala perekonna liikmeteks. See saab toimuda vaid seetõttu, et Jumala Poeg tuli ja suri meie eest. Me näeme, kuidas Ta heidab kõrvale oma jumalikkuse ning astub maa peale.

Isa ja Poja suhet ei saa purustada. Jumala perekonnas olles vaatame Jeesust. Me näeme, kuidas Ta elas ja püüame järgida Tema eeskuju. Me näeme, kuidas Ta kannatas ning me püüame olla rahul oma inimlikkusega. Me näeme, kuidas Jumal Teda austas ning me ootame kannatlikult, millal kord meie kätte jõuab.

„Issand Jeesus tuli meie maailma mitte selleks, et näidata, mida Jumal võib teha, vaid seda, mida võib inimene teha, kui tal on usku Jumala väesse.“