Need, kes töötavad Kristuse heaks, peavad olema puhtad, ausad ja usaldusväärsed, samuti hellasüdamelised, kaastundlikud ja viisakad. Lahked sõnad, meeldiv pilk ja viisakas käitumine on hindamatu väärtusega. Ebaviisakad kristlased näitavad teistest mitte hoolides, et nad ei ole Kristusega üks. Võimatu on olla Kristusega üks ja samas ebaviisakas.
Iga kristlane peab olema samasugune, nagu oli Kristus oma maapealses elus. Tema on meie eeskuju, mitte üksnes laitmatus puhtuses, vaid ka kannatlikkuses, leebuses ja rõõmsas meelelaadis. Mis puutus tõde ja kohustust, oli Ta kindel kui kalju, kuid Ta oli alati lahke ja viisakas. Tema elu oli tõelise viisakuse täiuslik näide. Tal oli kogu aeg lahke pilk ja varuks lohutav sõna abivajajatele ja rõhututele.
Tema ligiolek tõi koju puhtama õhustiku ning Tema elu mõjus ühiskonnas nagu juuretis. Süütult ja rüvetamatult kõndis Ta hoolimatute, jõhkrate ja ebaviisakate hulgas, ebaõiglaste tölnerite, ülekohtuste samaarlaste, paganatest sõdurite, tahumatu maarahva ja kireva rahvamassi hulgas. Ta kõneles kaastundliku sõna siin ja teise seal, kui nägi inimesi, kes olid väsinud ja sunnitud raskeid koormaid kandma. Ta võttis osa nende koormaist ja kordas neile õppetunde, mida oli loodusest Jumala armastuse, lahkuse ja headuse kohta õppinud.
Ta püüdis sisendada lootust kõige tahumatumatesse ja vähemtõotavamatesse, Ta andis neile kindlustunde, et nad võivad saada veatuks ja laitmatuks ning omandada niisuguse iseloomu, mis näitab neid Jumala lastena. …
Kristuse armastus pehmendab südant ja tasandab meelelaadist kogu tahumatuse. Õppigem Temalt, kuidas ühendada ülim puhtuse tunnetus ja rikkumatus rõõmsameelsusega. Lahke, viisakas kristlane on kõige võimsam võimalik argument evangeeliumi kasuks. − The Review and Herald, 20. august 1959.
In English