JUMAL ÕIGUSTAB TÖLNEREID

«Kaks inimest läksid üles pühakotta palvetama, üks oli variser ja teine tölner. Seisma jäädes palvetas variser endamisi: «Oh Jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesed: röövijad, ülekohtused, abielurikkujad, ega ka niisugune nagu see tölner. Mina paastun kaks korda nädalas [variser nägi välja ilmselt sale ja trimmis], annan kümnist kõigest [kogudus, kus tema käis, oli ilmselt majanduslikult heal järjel], mis ma saan.» Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: «Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!» Ma ütlen teile, tema läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte too teine. Sest igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse, kes aga ennast ise alandab, seda ülendatakse.» (Lk 18:10-14).

Kindlasti tuleb siin arvestada, et see tähendamissõna räägiti konkreetsetele inimestele – neile, kes on eneses kindlad, et nad on õiged. Algupäraselt oli see suunatud variseridele. Pane tähele, et mõlemad mehed läksid templisse palvetama, Jumalat teenima. Tegelikult teenis Jumalat vaid üks neist, sest pole võimalik teenida korraga Jumalat ja iseennast. Nad mõlemad läksid palvetama, kuid ainult üks palvetas Jumala poole. Variser palvetas iseendale.

Variser esindab seda gruppi, kelle kohta ütles Jeesus Mt 9:13: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!“ Mt 5:20 ütleb Ta, et kui meie õigus ei ole suurem kui selle variseri oma, siis ei ole meil mingit lootust. Probleem seisnes selles, et variser uskus, nagu saaks ta oma tegudega end päästa. Igaüks, kes arvab ise suutvat end päästa, saab iseenda Jumalaks. Kõige karmimad hoiatused Piiblis on suunatud just selle mõtteviisi ärahoidmisele. Püüdu võtta endale Jumala koht, nimetab Jeesus pühaduseteotuseks (Jh 10:33). Ja pühaduseteotus ei ole miski, mis meile au võiks tuua.

Ka tänapäeval on võimalik olla variser. Ka tänapäeval võib saada süüdlaseks pühaduseteotuse patus. Meie kümnisemaksmises, meie paastumistes või meie heades tegudes ei ole midagi, mille võiksime soovituskirjana Jumala ette viia. Igaüks meist peab igal päeval üha uuesti tunnistama oma patusust, oma vajadust Jumala armu järele. Kui me alandame end koos tölneriga, siis võime meiegi saada osa Jumala õigeksmõistvast armust ning kogeda Jumala rahu.