LUNASTUS ON AND

Avaldatud 27.11.2009, rubriik Päeva sõna

Vaid kui sa teed võõruspeo, siis kutsu vaeseid, küürakaid, jalutuid, pimedaid, siis oled sa õnnis, sest neil ei ole millegagi sulle tasuda, vaid see tasutakse sulle õigete ülestõusmisel. Lk 14:13-14

Variseri ja tölneri loos tuletatakse meile meelde, et lunastus on and. See ei ole miski, mida võiksime enesele kindlustada paastumise ja kümnise maksmise või heade tegudega, mida teeme selleks, et saada õigeks mõistetud. Lunastus on and.

Ühel päeval tuli Jeesus koos jüngritega templisse. Ta nägi rahavahetajaid, ostjaid ja müüjaid ning ajas nad kõik välja, öeldes: „Ärge muutke mu Isa koda kaubakojaks.” Selles juhtumis on midagi sügavamat kui vaid tuvid ja lambad. Jumala koda ei ole turuplats. Lunastust ei saa osta ega müüa. See on and, antud vabalt kõigile, kes selle vastu võtavad. Meie tänases tekstis rõhutab Jeesus, et just need, kes ei suudaks tasuda, on kutsutud evangeeliumi pidusöögile. Ta kutsub vaeseid, küürakaid, jalutuid ja pimedaid – neid, kes ei suuda tasuda Tema headuse eest. Just neid kutsub Ta enda lauda. Ta kutsub meidki üles suhtuma teistesse inimestesse nii nagu Tema suhtub meisse.

Tölner palvetas: „Jumal, ole mulle patusele armuline.“ Kas selleks, et niimoodi palvetada, peab olema halb? Kas sa peaksid olema nagu rentslist üles korjatu? Kas peaksid selleks olema kurjategija? Paulus ei olnud kumbki. Ta oli variseride variser. Ta elas veatut elu, vähemasti sel määral, mis väljastpoolt paistis. Kuid ühel päeval langes talle osaks näha Jeesuse tohutut armastust ja õigust ning ta ei suutnud öelda muud, kui et “ma olen suurim patuste seas”.

Aga see on midagi palju enamat kui vaid õiged sõnad. Ainult läbi Püha Vaimu väe suudab inimene jõuda veendumusele oma patususes ning ka mõelda nende sõnade taga seda, mida ütleb. Püha Vaim toob meile selguse ja veendumuse, kui vaatame Jeesusele ning õpime tundma Teda ja Tema armastust. Kui ma tahan olla kindel, et ma tõesti olen nagu tölner ning kogen tõelist kahetsust, siis mida peaksin tegema? Ma pean minema ja uurima Jeesust ning seda, mida Ta on minu jaoks teinud. See murrab mu südame. Siis alles tunnen, et ka mina olen üks, kes ei suuda Talle iialgi tasuda oma võlga. Kuid ometi on mindki palutud pidulauda. Kui see juhtub, siis võtame vastu meile valmistatud ohvri ning meid mõistetakse õigeks.
Jaga Facebookis