ET JÄÄDA PÜSIMA RAPUTAMISE AJAL

Need, kes Kristuse vastu võtavad ning esimesel hetkel kindlustundega ütlevad: “Ma olen päästetud,” on ohus liigse eneseusalduse tõttu. Nad unustavad enda nõrkuse ning pideva vajaduse jumaliku väe järele. Nad pole valmis Saatana rünnakuteks. … Ohud ei ähvarda meid vaid siis, kui meis pole eneseusaldust ning kui sõltume täielikult Kristusest Jeesusest. ST Jan 18, 1910

Inimese suurim oht on enesepettuses, kui inimene usaldab ennast ja eraldab end sel viisil Jumalast, oma jõuallikast. 8T 315

Issand tuleb pea, kuid enne seda saame me kogeda palju raskusi. 9T 62

Me ei saa enam öelda, et viimase aja kannatused on meie peale tulemas. Nad on juba tulnud. Me peame nüüd haarama Issanda mõõga, et eemaldada hingest lihalikud rõõmud, ihad ja kired.

Mõistus, mis on muutunud lodevaks, peab muutuma. … Mõtted peavad keskenduma Jumalale. Just nüüd on aeg teha innukaid pingutusi, et võita sureliku südame loomulikud kalduvused. 8T 315

Kui torm läheneb, loobub suur hulk inimesi, kes on tunnistanud usku kolmanda ingli kuulutusse, kuid kes pole pühitsetud tõele kuulekuse kaudu, oma usust ja läheb üle vastasleeri. Sõprus maailmaga ja maailma vaimust osa saamise tõttu hakkavad nad asju nägema peaaegu samas valguses kui maailmgi ning läbikatsumisaja saabumisel valivad nad kergema, populaarsema tee. Andekad ja meeldiva käitumisega mehed, kes kord tundsid rõõmu tõest, tarvitavad oma võimeid nüüd inimeste petmiseks ja eksiteele viimiseks. Neist saavad oma endiste vendade kõige vihasemad vaenlased. GC 608

Me elame raputamise ajal, mil kõik, mida vähegi annab raputada, ka raputatakse. Issand ei vabanda neid, kes teavad tõde, kuid ei järgi nii sõnades kui tegudes Tema seadusi. 6T 332