Johannese 17:9−11
Koguduse otsustele ja tahtele võib olla märkimisväärselt raske alluda. Enamik meist kipub usaldama oma arusaamist ja otsustusvõimet rohkem kui teiste oma. Iseseisva meelsusega inimestel on sageli tunne, et parim on ise evangeeliumitööd teha sel moel, mis näib endale õige.
Aastaid tagasi osalesin grupiharjutuses, kuigi mulle loomu poolest sellised asjad väga ei meeldi. Mõtlemiseksperimendis öeldi kõigile, et nad peavad üksinda teatud arvu nädalaid keset Sonora kõrbe vastu pidama ning neil kästi pikast nimekirjast valida käputäis asju, mis nende arvates oleks kasulikud. Pärast seda, kui igaüks oli nimekirja koostanud, jagati kogu ruumitäis väikesteks gruppideks ja paluti neil läbirääkimiste käigus teine asjade nimekiri koostada. Kui need nimekirjad olid valmis, analüüsis ellujäämisekspert kõigi nimekirju ja leidis, et suurem osa ruumis viibivatest inimestest hukkuks oma isikliku nimekirjaga kiiresti, kuid enamik jääks tõenäoliselt ellu, kui kasutaks grupis koostatud nimekirja.
Õppetunni eesmärk oli lihtne – vähesed inimesed on üksikult sama leidlikud kui grupis. Vaatenurkade mitmekesisus, mõtteprotsessid ja talendid andsid igaühele rohkem lahendusi. Sama võib öelda koguduse kohta − inimesed, kes üritavad omapead misjonikäsku täita, võivad saavutada mõningast edu, aga kui Kristuse ihu tegutseb koos ja kõik vaimuannid tuuakse ühtekokku, siis on äkitselt võimalik palju rohkem.
Sa märkad, et kui Jeesus palvetas koguduse pärast, oli üks Tema peamisi muresid, et me oleksime üks − sama lähedaselt seotud üksteise ja Kristusega nagu Jeesus oma Isaga. Koos töötamine võib mõnikord osutuda keeruliseks ja välja arvatud täielik usust taganemine, tähendab see, et vahel tuleb ihu üks hoidmise nimel soostuda otsusega, mida me isiklikult parimaks ei pea. Aja jooksul märkame, et annid, mille Vaim on meie jaoks valinud, muutuvad palju efektiivsemaks, kui need on ühendatud andidega, mille Ta on teiste jaoks valinud.
In English