Aastaid tagasi jälgisin Pirita rannas ühte pirukamüüjat. See vanem vene mees käis mööda randa edasi-tagasi, suur termoskott üle õla, ja müüs kuumi tšeburekke. Samal ajal kui ta inimestele tšeburekke müüs, jagas ta ka kõigile ostjaile ja muudele inimestele tema läheduses häid soove. Meie kristlastena ütleksime, et ta õnnistas kõiki enda ümber. Ehkki need tema soovid polnud otseselt kristlikud, soovis ta head just nii, nagu ta oskas ja see muutis inimesed tema ümber rõõmsateks.
Kuulasin seda päris tükk aega ja mõtlesin, kui hea tal endal olla oli, kui ta sai teistele head soovida. Ja see pole ju ometi raske. Tegin otsuse, et püüan kõigile inimestele, kellega mina oma töö juures ja muidu ka kokku puutun, soovida midagi head ja märgata nende juures midagi head. Ma nägin, kui palju rõõmu see inimestele valmistas. Ma ei saanud alati öelda kristlikke õnnistussõnu, sest neid poleks ehk mõistetud, kuid ma sain ometi õnnistada. Ja aidata inimesel astuda järgmised sammud rõõmsamana ja julgemana. Püha Vaimu nimetatakse vahel ka Rõõmustajaks, sest kui Tema meie ellu tuleb, toob Ta endaga kaasa rõõmu, mida mitte keegi meilt ära võtta ei saa. Aga me võime seda rõõmu jagada ja rahvatarkus ütleb, et rõõm kasvab jagades.
Kui me palume, siis Jeesus tuleb ja teeb meie elu tõeliselt elamisväärseks. Ja juhib meid sinna, kus igatsetakse Päästja järele.
Eha Lobjakas