Meil on päästmine silme ees

Aeg-ajalt kuuleme plaanidest taastada Jeruusalemma tempel ning uuesti sisse seada ohverdamissüsteem. Mõned usuvad, et see saab kindlasti teoks enne, kui Jumal oma kuningriigi Maale rajab. Nad on isegi välja arvutanud lammaste, veiste ja sikkude arvu, mida oleks teenistusteks vaja.

Kolgata ja rist sellel asendasid kõik sikud ja lambad. Usutempel asub taevas, kust patune saab andestust ja kuhu ta võib põgeneda. Kristuse ohver toodi kaks aastatuhat tagasi, aastal 31 pKr.

Kiri heebrealastele peab tähtsaks Kristuse ohvri „ühekordsust“. Jumalal pole kavatsust Kolgata ohvrit korrata. Samuti ei sea Ta iial taas üles loomohvrite teenistust. Ristil Jeesus võitis patu. Patt ei saa enam võimutseda inimese üle, kes usaldab Kristust. Nagu Iisraeli patud tunnistati ja kõrvaldati, nii on ka Kristus oma ohvriga meie patud kõrvaldanud. (He 9,26) Kuid Kristusel on ka teine missioon, mida ei saa alahinnata.

Kristuse esimene suur saavutus oli patu kõrvaldamine. Teine saavutus saab olema kohtupäeval nende päästmine, kes hoiavad oma silmad Temal. Inimesel on patu needus, mis tingib tema surma. Teine asi, mida ta üle ei ela, on kohtupäev. Kuna Kristus on kõrvaldanud patu, ei pea me surma kartma. Kuna Tema astub kohtusaali, võime oodata päästmist.

Kristus tuleb kohtusaali koos päästega. Kui sa kuulad oolega, räägib Vaim sulle sinu eksimustest. Ta näitab sulle taas, kui puhas ja plekitu on Jumala Tall. Ta viib sind Tema risti ette, et näeksid, mis kasu see sulle toob. Ja Vaim räägib sulle päästest, mitte kui andestatud patust vaid kui igavesest elust koos Jumalaga ja ilma oatuta.

„Sinu töö peab saama tehtud siin. Maa on ettevalmistuskoht. Sa ei tohi kaotada hetkegi.“