PÕNEVUS VÕI KOHUSTUS?

Avaldatud 28.10.2014, rubriik Päeva sõna

Öö on lõpule jõudmas ja päev on lähedal. Pangem siis maha pimeduse teod, rõivastugem valguse relvadega! Rm 13:12

„Ärgake üles!” ütles Paulus meile Roomlastele 13:11 (1968. a tõlge). James Denney märgib, et kristlase elu ei ole magamine, vaid võitlus. Apostel Peetrus kirjutab: „Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata” (1Pt 5:8). Apostel mõistis, et meie maailm on keset hea ja kurja vahelise võitluse lahinguvälja ning et iga inimese süda ja meel on mikrokosmilise suure võitluse lahinguväli. Nii avaldub igas inimeses makrokosmiline võitlus Kristuse ja Saatana vahel. Üks suuremaid muresid Kristusel ja Paulusel oli, et kristlased ei suuda ärkvel püsida, vaid tukuvad ja magavad ning jäävad välja, kuna nad ei tea Kristuse teisest tulekust (Mt 25:1–13; 1Ts 5:1–11). Selleks sündmuseks valmisolek ei tähenda vaid uudiste jälgimist ja erutumist sellest, kui näeme „ajamärke” täitumas. Ei! See on üks Saatana pettustest. Kristus ütles korduvalt, et kuna keegi ei tea Tema tagasituleku aega, siis peavad Tema järgijad mitte ainult valvama (Mt 24:42; 25:13), vaid oodates oma andeid kasutama (Mt 25:14–30). Eriti peavad nad hoolitsema nende eest, kes neist viletsamas olukorras on (s. 31–46).

Paulus ja Kristus rõhutavad kristliku elu elamist ootamise ajal, mitte aga hingetut ohkimist uudistes nähtu üle. Kristus tuleb siis, kui me seda ei arva. Ja kui Ta tuleb, siis leiab Ta, et paljud Tema nii-nimetatud järgijatest tukuvad nende kahe suure sündmuse vahelisel ajal, mitte aga ei tee seda, mida Ta käskis neil teha Matteuse 24:32–25:46-s. Kui palju Kristuse teist tulekut ootavaid kristlasi on põnevil ajamärkidest, aga mitte teenimisest – teenimisest, mis seisneb elus Jumala armastuse kohaselt, millest Paulus räägib Roomlastele 13. peatükis ja mida ka Kristus sageli rõhutas. Ei ole juhuslik, et arutelu Kristuse teisest tulekust Matteuse 24. peatükis ja Roomlastele 13. peatükis rõhutavad mõlemad kristlase vastutust elada armastavat elu. Viimsel kohtupäeval saab suureks eraldusjooneks Jumala armastuse kohaselt elamine (Mt 25:31–46 – Ajastute igatsus, lk 432). On aeg ärgata, panna selga Jumala sõjavarustus ja hakata tegutsema, nii et Ta tulles võiks meid ustavate sulastena eest leida. Kui mina oleksin Saatan, siis ma paneksin kristlased huvituma teisest tulekust ja elama põnevuses, mitte kohustuses. Selle ühe liigutusega õnnestuks mul nad kõrvale juhtida.

Jaga Facebookis