Need, kes uurivad Pühakirja alandlikult ja palvemeelselt, et teada ja täita Jumala tahet, ei ole oma kohustuse suhtes kahevahel, sest „kui keegi tahab teha tema tahtmist, küll ta tunneb õpetusest ära“. Kui sa tahad teada saada jumalakartuse saladust, pead järgima selget tõesõna, ükskõik kas tunne või emotsioon on või ei ole. Sõnakuulelikkus peab tulenema põhimõttest ning õigust tuleb taotleda igasugustes olukordades. Jumal on lunastuseks valinud iseloomu.
Tõelise kristlase proovikivi on toodud Jumala Sõnas. Jeesus ütleb: „Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!“ [Johannese 14:15] … Siin on tingimused, mille alusel valitakse iga hing igavese elu jaoks. Sinu kuulekus Jumala käskudele tõendab sinu õigust saada pärisosa koos pühadega valguses. Jumal on valinud iseloomu täiuse ja igaüks, kes Kristuse armu kaudu jõuab Tema nõudmiste mõõduni, saab küllusliku sissepääsu auriiki. Kõik, kes tahavad jõuda selle iseloomu etalonini, saavad enda käsutusse vahendid, mille Jumal on selleks otstarbeks andnud.
Kui tahad pärida Jumala lastele kuuluva osa, pead saama Jumala kaastööliseks. Sind on valitud vedama Kristuse ikkes – kandma Tema koormat ja Tema risti. Sa pead olema innukas „kindlustama oma kutsumist ja äravalimist“. [2. Peetruse 1:10]
Uuri Pühakirja ja sa mõistad, et ühtki Aadama poega ega tütart ei ole päästetud Jumala seadusele mitte kuuletumises. Maailm teeb Jumala seaduse tühjaks, aga kristlased on valitud pühitsuseks tõele kuuletumise kaudu. Kui nad tahavad krooni, peavad nad risti kandma.
Piibel on usu ja õpetuse ainus norm. … Ainult Piibli tõde ja Piibli religioon peab kohtupäeva proovile vastu. Me ei tohi moonutada Jumala Sõna, et seda oma mugavuse ja ilmalike huvidega sobitada , vaid peame siiralt küsima: „Mida ma pean tegema?“ − The Review and Herald, 17. juuli 1888.
In English