Veel üks näide jüngrite ettevalmistamatusest on templimaksu juhtum. See sündmus on vormilt juudi juhtide katse püüda Jeesus lõksu olukorraga, kus mõlemad vastused küsimusele on problemaatilised.
Küsimus „Kas teie Õpetaja templimaksu ei maksa?“ tabas Peetrust ootamatult. Eitav vastus oleks andnud ettekäände süüdistada Jeesust templiteenistuse mittetunnustamises. Peetrus, kes soovis seda kahe ebameeldiva vastusega dilemmat vältida, vastas kiiresti, et Jeesus maksab maksu.
Kuid tõtaka vastuse abil satub Peetrus (ja ka Jeesus) dilemma teise otsa. Preestrid ja teised üksnes Jumala teenimisele pühendunud isikud võisid nõuda maksuvabastust. Nii eitab Peetrus tegelikult Jeesuse rolli Iisraeli prohveti ja õpetajana. Seega komistab sama apostel, kes alles äsja oli nimetanud Jeesust Jumala Pojaks ja Messiaks, iseenda otsa ja kiidab heaks sama kontseptsiooni Jeesusest, mida ilmutasid juudi juhid.
Jeesus teeb olukorra leevendamiseks parima, öeldes Peetrusele, et Ta on vabastatud, kuid laseb Peetrusel ikkagi maksta – kala, mille ta peab püüdma, hoiab suus õiget rahakogust.
Esmapilgul tundub see ime olevat vastuolus sellega, mida Piibli evangeeliumidest loeme, ning rohkem kooskõlas apokrüüfiliste evangeeliumide eksootiliste imedega. Aga veidi mõtisklemist näitab, et mündiga kala ime sobib Jeesuse vajadusega tol hetkel. Esiteks tõestab see kindlasti Peetrusele Jeesuse tegelikku seisundit. Teiseks on üsna võimatu uskuda, et jüngrid suudaksid saladuses pidada, kuidas nad raha said. Kolmandaks, kuigi Jeesus oli väliselt rahul, ei olnud maksuks tasutud raha Tema enda oma. Nii kaotas ime dilemma mõlemad ebameeldivad vastused.
Üks tähelepanuta jäetud mõte selle sündmuse juures on, et Jeesus käitus ärritamist vältides. Õppetund, mille peame siit õppima, on see, et kui vähegi oli võimalik, vältis Jeesus asjatut vaenu. Kui palju paremas olukorras oleks tänapäeva kogudus, kui kõik jüngrid järgiksid Teda ja väldiksid asjatuid konflikte.
In English