„Mida silm ei ole näinud“

Avaldatud 29.7.2021, rubriik Päeva sõna

Kuid nõnda nagu on kirjutatud: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud − selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.“ 1. Kiri korintlastele 2:9

Ma ei tea, kas on midagi traagilisemat kui lõpetamata elu. Iga päev libisevad miljonid inimesed vaikusesse, elud lõpetamata. Mõni oli alati tahtnud kirjutada raamatut; nende mõtted, millest mõni oli oluline, on nüüd kadunud ja jäädavalt kättesaamatud. Mõne südames olid suured sümfooniad, mis ei jõudnud paberile, rääkimata siis veel orkestri noodipuldile. On neid, kellest oleks võinud saada kirurg, filosoof, õpetaja, insener, aga kuna elu on liiga lühike, et tegeleda korraga rohkem kui ühe valdkonnaga (välja arvatud need haruldased erandid), siis ei tea me iial, mida nad oleks võinud saavutada.

Mõni kohatud inimestest, kes on pidanud enneaegset võitlust surmaga, on rääkinud, et neid ei hirmutanud suremise tõenäosus, vaid mõte, et neilt on aeg välja petetud. Oli asju, mida nad olid alati teha tahtnud: lapsi kasvatada, inimestega vestelda, vaatamisväärsusi näha ja midagi korda saata. Neid üllatas kell; nad ei oodanud, et aeg saab otsa nii kiiresti, nagu sai, ning nad kahetsesid kõige valusamalt tegemata jäänud asjade nimekirja pärast.

Kristlasel on kingitus teada, et see, mida pakub see maailm, kahvatub võrreldes sellega, mis on varuks. Ühtki siinpool kirjutatud sümfooniat ei anna võrrelda sellega, mis on võimalik komponeerida uueks loodud maal. Ükski kirjutatud raamat ei oma lugejatele sellist mõju, kui see, mis on kirjutatud igaviku ääretuses, kus Kristuse enda ligiolu on inspiratsiooniks. Ükski ettevõetud projekt ei saa kunagi tähendada nii palju nagu see, mis on viimaks patu rikutusest vaba.

Meil ei ole vaja seista hauaga silmitsi, uskudes, et palju on kadunud; järgmisel teadlikul hetkel mõistame, kui palju on saavutada. „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud,“ kirjutas Paulus, „ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud − selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.“ Võib-olla mõni sinu südamesse istutatud unistus ei ole selle elu jaoks, kus see oleks leige, vaid tulevase elu jaoks, kus see särama lööb. Pealegi kirjutas üks filosoof kunagi, et Jumal on meie „südamesse pannud … igaviku.“ (Koguja 3:11)

Jaga Facebookis