Võrdsed või mitte?

Kord küsiti ühelt mitme lapse emalt, millist oma lastest ta kõige rohkem armastab. Pikalt kaalumata kõlas vastus: „Kõiki!”

„Aga keda neist kõige rohkem?” ei jätnud küsija pinnimist.

„Kõiki võrdselt!” oli ema jätkuvalt kindel.

„Aga kui te oleksite olukorras, kus saaksite päästa ja ellu jätta vaid ühe?” pandi ema väga raske valiku ette. Nüüd ei olnud naine enam nii kindel. Ta mõtles. Kaalus pikalt ja ei jõudnudki, vähemalt selles loos, otsuseni.

Iga inimese elus on midagi või kedagi, millest või kellest ta väga hoolib. Ja siis veel midagi, millest ta täpselt sama palju hoolib. (Või natuke rohkem. Või pisut vähem.) Ja ta on väga õnnetu, kui ta peaks ühest sellisest ülivägahoolitud asjast loobuma. Üldjuhul ei ole tegu mitte millegi nii drastilisega kui lapsed või teised inimesed, kuid valikud on meie ees pidevalt.

Igavese elu valimisel ei saa ja ei tohi mõtelda. Ainult õige valik tagab hea tulemuse. Mooses pakkus Iisraeli rahvale valida elu ja surma, õnnistuse ja needuse vahel ning kutsus valima elu (5Ms 30:19). Ka Eelija esitas esialgu vastuseta jäänud küsimuse: „Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel.” (1Kn 18:21)

Vahel kipume ka oma arusaamisesse Piiblist ja Jumalast tooma sisse selle valikuküsimuse. Kas Vana või Uus Testament? Kas käsud või arm? Kas Jumal on armastus või õiglus? Kuid mitte iga kord ei ole vaja ühest loobuda, eelistades teist.

Kui kord esitataks Jumalale seesama küsimus, mis sellele emale, siis ei vajuks Ta mõttesse. Tema jaoks on kõik inimesed kõige armsamad. Tema armastab kõiki inimesi võrdselt. Kui siia juurde lisada teadmine, et meie taevase Isa majas on eluasemeid kõigile, siis valigem elu. Igavene elu. Koos Issanda Jeesusega.

Jaanus-Janari Kogerman