Ühel suvel juhtusin poolkogemata nägema tulist jalgpallilahingut, kontinentide karika finaalmängu Lõuna-Aafrika Vabariigis. Finaalis olid vastamisi USA ja Brasiilia ning mäng oli finaali nime kuhjaga väärt. Brasiilia muidugi ründab kohe algusest suurte jõududega, mis annab aga ameeriklastele võimaluse valusateks kontrarünnakuteks. USA taktika õigustab end rohkem ning poolajale minnakse USA koondise eduseisust 2:0. Teise poolaja alguses tegelevad brasiillased kõige rohkem USA kaitse lahtiharutamisega. Üsna pea on neil põhjust rõõmustada – seis on 1:2. Ei lähe kaua aega mööda, kui brasiillastel on jällegi suurepärane väravavõimalus, pall vist käibki väravapostide vahel ära, aga mäsu värava ees on nii suur ja rabelevaid mängijaid väravas nii palju, et kohtunik ei näe korralikult ja jätab värava lugemata. See aga ajab brasiillased veel kurjemaks ning varsti on seis viigis, 2:2. Veidi enne mängu lõppu panevad lõunaameeriklased oma ülemvõimu maksma ning mäng lõpeb skooriga 3:2. Publik tribüünidel möllab, USA koondislased istuvad murul ja nutavad, brasiillased teevad võidutantsu. Kui esimene eufooria pisut vaibunud, tõmbavad paljud brasiillased kollase koondise särgi seljast... ja selle all on teine T-särk. Valge, sellel suurte mustade tähtedega "I ♥ Jesus" ("Mina ♥ Jeesust"). Erilist tähelepanu pälvib Brasiilia koondise tippründaja Kakà, kelle särgil ilutseb suurelt "I belong to Jesus" ("Mina kuulun Jeesusele"). Kõik koondislased, sealhulgas varumängijad ja treenerid, kogunevad palliplatsile, mehed moodustavad ringi, võtavad üksteisel kätest kinni ja põlvitavad – jah, põlvitavad! – kümnete tuhandete pealtvaatajate ja ma ei tea mitmekümne või -saja tuhande televaataja ees ning hakkavad koos palvetama, arvatavasti Meie Isa palvet. Eesti spordikommentaatorid muutuvad stuudios väga kohmetuks, minul vajub teleri ees suu lahti. Kas siis tõesti on inimesi, kes oma usku julgevad niimoodi näidata?
Kas sina julgeksid sellise kirjaga T-särki selga panna? Kas mina julgeksin seda teha?
Mervi Kalmus
In English