Kes me oleme?

Viimati muudetud 5.7.2013

Ülemaailmne kogudus

Tõenäoliselt kohtute te adventistidega igas maailma nurgas, kuhu reisiksite. Te leiate adventkoguduse polaarjoone lähedalt Norrast ja Lõuna-Ameerika lõuna-tipu ligidalt; Hongkongist, Lagosest või San Franciscost. Te leiate adventistid Zagrebist, Jeruusalemmast, Sydneyst, Novosibirskist ja enam kui 37 000 teisest paigast maailmas. Tõepoolest — on vaid üksikuid maid, kus adventkogudust ei leidu.

Poolteise sajandiga on Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus kasvanud väikesest hoolikalt Piiblit mõista püüdnud inimeste grupist ülemaailmseks kogudusepereks, kuhu nüüdseks kuulub rohkem kui 16 miljonit liiget ja veel miljoneid inimesi, kes peavad adventkirikut oma vaimulikuks koduks. Statistika näitab, et iga 30 sekundi järel liitub keegi kusagil maailmas adventkogudusega.

Me elame 200 riigis üle maailma ning kõneleme ja loeme vähemalt 700 keelt ning rohkem kui tuhandet dialekti. Meie raadio- ja televisiooniülekanded on rohkem kui 50 keeles 24 tundi ööpäevas. Me oleme koduabilised ja peaministrid, õpetajad ja tehnoloogid, vabrikutöölised ja sekretärid, nimetades vaid mõningaid. Ligi 140 000 inimest kõigis neis maades töötab koguduse globaalmisjoni pastoraalses, tervishoiualases, haridus- ja tugiteenistuses.

Nimi ja missioon

Meie nimi
Nimi Seitsmenda Päeva Adventistid sisaldab meile kui kirikule kaht olulist uskumust. 'Adventistid' peegeldab meie kirglikku veendumust Jeesuse tagasituleku ('advent') läheduses. 'Seitsmenda Päeva' viitab Piibellikule hingamispäevale, mis alates loomisest on alati olnud seitsmendal nädalapäeval, s.o laupäeval.

Meie missioon
Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse missioon on kuulutada kõigile rahvastele igavest evangeeliumi kaastekstis kolme ingli kuulutusega Ilmutuse 14:6-12, juhtides neid vastu võtma Jeesust kui isiklikku Päästjat, ühendades neid Tema kogudusega ning õpetades neid valmistumisel Tema peatseks
tagasitulekuks.

Meie meetod
Me teostame seda missiooni Püha Vaimu juhtimisel läbi:

  • Jutlustamise: Võttes vastu Kristuse antud ülesande (Matteuse 28:18-20), kuulutame me kogu maailmale sõnumit armastavast Jumalast, täielikemalt ilmutatud Tema Poja lepitavas teenistuses ja lunastavas surmas. Tunnistades Piiblit Jumala eksimatuks Ilmutuseks Tema tahtest, esitame me selle kogu sõnumit, kaasaarvatud Kristuse teine tulek (advent) ja Tema kümne käsuseaduse jätkuv autoriteet koos meeldetuletusega seitsmenda päeva hingamispäevast.
  • Õpetamise: Tunnustades, et mõistuse ja iseloomu arendamine on oluline tegur Jumala lunastusplaanis, edendame me küpse arusaamise ja suhte kasvu Jumalasse, Tema Sõnasse ja loodud universumisse.
  • Parandamise: Jaatades piibellikku rõhuasetust kogu isiku heaolule, seame me eesmärgiks tervise säilitamise ning haigete ravimise ja oma teenistuse kaudu vaesete ja rõhutute heaks töötame ühes Loojaga Tema kaastundlikus
    taastamistöös.

Meie nägemus
Kooskõlas Pühakirja suurte prohvetikuulutustega näeme Jumala plaani kõrgpunktina Tema loodu taastamist täielikus harmoonias Tema täiusliku tahte ja õiglusega.

Mis teeb meid märkimistväärivaiks

Seda, mis teeb seitsmenda päeva adventistid märkimisväärseiks, pole võimalik mõista seni, kuni ei mõisteta üht keskset tõsiasja. Iga tõekspidamine, mida nad esitavad; iga prohvetikuulutus, mida nad seletavad; iga tahk nende tegusas elustiilis asetab keskpunkti Jeesuse Kristuse.

Adventistid ruttavad võidu ajaga, et tutvustada nii paljudele inimestele kui võimalik Jeesust, kes on toonud nende ellu lootuse. Alates 1840-ndaist aastaist, mil adventistid esmakordselt koondusid, on nad võtnud tõsiselt Jeesuse korraldust teha Tema "jüngriteks kõik rahvad". See on neid ajendav motiiv.

Adventusu juured ulatuvad John Wesley kaudu tagasi 16. sajandi protestantlikku reformatsiooni. Tegelikult ulatuvad need veelgi kaugemale. Kelti kirik oli esimene kristlik kirik Briti saartel ning kelti kristlased pidasid seitsmenda päeva hingamispäeva ja ootasid Jeesuse peatset tagasitulekut — just nii nagu tänapäeva adventistid. Seitsmenda päeva adventistid on eelkõige "raamatu rahvas", ja selleks raamatuks on Piibel.

Ent nad on ka kaasinimestest hoolivad inimesed, tegutsedes laiahaardelise katastroofi- ja arenguabi programmi ADRA kaudu, protestantlikest koolisüsteemidest ulatuslikema kaudu, ning laialdase haiglate ja kliinikute võrgustiku kaudu.

Iga seitsmenda päeva adventistide kogudus on keskus, mille kaudu teenitakse vastava riigi elanikke nii nende füüsilistes, vaimsetes, sotsiaalsetes kui ka vaimulikes vajadustes. Astuge üle nende läve ja te leiate sõpradena eest inimesed, kes on leidnud endale Sõbra Jeesuses.

Euroopa kogudus

Kuigi Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus rajati Ameerikas, on ekslik pidada seda "ameerikalikuks" liikumiseks, nagu vahel on nimetatud. Adventkiriku tõekspidamised on sügavalt rajatud Euroopa usupuhastajate poolt tunnustatud veendumustele. Enamikku neist õpetustest kandsid edasi usklikud Euroopas enne, kui 1863. aastal organiseeriti Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus. Vähem kui 10% liikmeskonnast elab Põhja-Ameerikas ning koguduse kasvades üle maailma see protsent aina väheneb.

Adventkirik hakkas oma olemasolule Euroopas alust rajama 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi alguskümnendeil. Ehkki ta pole arenenud valdavaks uskkonnaks üheski Euroopa riigis, on ta saanud oluliseks, pidevat kasvutendentsi näitavaks liikumiseks, mis annab märkimisväärse panuse kogu kontinendi usulisse ja ühiskondlikku ellu.

Adventkiriku töö on enamikes Euroopa riikides organiseeritud rahvuslikul tasandil, omarahvusest juhtkonnaga.

Terves Euroopas tehtava töö koordineerimiseks on kaks piirkondlikku keskust; üks Bernis (Šveits) ja teine St. Albans’is (Inglismaa). Pastoreid koolitatakse Euroopa haridusasutustes, millest kolm, mis asuvad Inglismaal, Prantsusmaal ja Saksamaal, võimaldavad teoloogiaõpinguid teaduskraadi tasandil. Alates 1998.a. tegutseb teoloogiaseminar Riias, mis võimaldab samuti saada teaduskraadi.

Kristlik kogudus

Seitsmenda päeva adventistidel on palju ühist teiste kristlastega. Nad tunnistavad ja teenivad sama Jumalat ning rajavad samamoodi oma lootuse Jeesusele Kristusele — Tema elule, surmale, ülestõusmisele ja taastulekule — ning tulevasele elule, elu võidule surma üle.

Nad peavad oma vaimulikeks eelkäijateks miljoneid mehi ja naisi, kes ajaloo erinevatel etappidel on tunnistanud oma usku Kristusesse. Samuti rõõmustavad nad selle üle, et paljudes uskkondades on evangeeliumi levitamisele andunud kristlasi.

Kõigi kristlastega ühiselt hindavad adventistid Piibli standardtõlkeid kui jumaliku ilmutuse allikat, õpetuse ja elustiili autoriteetset mõõdupuud.

Adventistid jagavad koos enamiku teiste kristlastega usku Jumala kolmainsusesse ja läbi aegade püsinud veendumusse, et Kristus on imeväärselt nii inimene kui Jumal. Nii nagu miljonid teised kristlased, nii mõistavad nad, et Kristuse ohver — just see ja mitte nende oma head teod — on lunastuse alus ja Jumala lahendus kõigele, mis on koos selle maailmaga kurjale teele läinud.

Jeesuse eeskuju järgides praktiseerivad seitsmenda päeva adventistid ristimist vee alla vajutamise teel. Nende jaoks sümboliseerib ristimine kolme keskset tõsiasja kristluses. Nad usuvad, et Jeesus seadis nii, et inimene osaleks oma kristliku elu alguses sümboolses talituses, mis jäädvustab ta meelde kolm tähtsat fakti: ta on ühes Kristusega surnud vanale elule; see vana elu on ühes Kristusega maha maetud igaveseks; ühes Kristusega on ta tõusnud üles uuele elule, millel pole lõppu. Selliselt näitab kristlane oma osasaamist Kristuse surmast, matmisest ja ülestõusmisest.

Eriline kogudus

Maailmas on tosinakaupa erinevaid uskkondi. Miks nii? Ja millise peaksite teie valima oma vaimulikuks koduks?

Kristluse ajaloos on olnud aegu, mil kirik ei jäänud täielikult truuks piibellikele õpetustele. Mõnikord on Piiblile võõrad inimlikud traditsioonid või filosoofilised mõttekäigud võtnud võimust piibellike õpetuste üle. Teinekord on mängu tulnud poliitilised kaalutlused. Viimastel aastatel on Piibli kui tervikväärtuse tunnustamist peetud vanamoeliseks; selle asemel nopitakse sealt välja üksikuid mõtteid ja kasutatakse seal öeldut isikliku eelistuse kohaselt. Need tegurid on sünnitanud oma eelistusi seadvaid arvukaid uskkondi.

1800-ndate aastate keskel, usupuhastuse jätkuva edasiliikumise tulemusena, kerkis siirastest püüdlustest eraldada Piibli tundmaõppimine kõrvalmõjudest, ajapikku kinnistunud ideedest ja eelarvamustest, esiplaanile adventliikumine, ja seda mõlemal pool Atlandi ookeani. See algas Pühakirja prohvetlike osade uurimisega, mis kuulutasid maailma ajaloo sündmusi ette kaua enne seda, kui need toimusid ja mis täitusid hämmastava täpsusega uurijate silme all. Varsti tegid nad Piibli veel avarama tundmaõppimise käigus uusi huvitavaid avastusi.

Üks selline avastus puudutas iganädalast puhkepäeva. Adventistid leidsid, et pühapäeva kui puhkepäeva ja jumalateenimispäeva pidamisel polnud piibellikku alust. Küll aga leidsid nad, et Jeesus ja Tema järelkäijad olid pidanud pühaks nädala seitsmendat päeva (laupäeva), mitte nädala esimest päeva. Kristliku ajaloo uurimine näitas, et varsti pärast seda, kui esimeste kristlike koguduste periood oli möödunud, toimus jumalateenimispäevas muutmine. See muutus teostati poliitilistel kaalutlustel ja mitte jumaliku korralduse põhjal. Muutusel puudus piibellik alus. Olles avastanud selle tõsiasja, hakkasid adventistid pühitsema hingamispäeva — mitte kui lunastuse saamise vahendit, vaid kui kristlase kohustust ja üht armastuse osutamise viisi Kristusele. Nad mõistsid, et hingamispäeva pühitsemine — nagu kõigi teistegi Jumala käskude pidamine — on nende päästmise vili, mitte selle juur.

Need esimesed adventistid jätkasid seda liini, mida läbi sajandite Kristuse ajast peale, esindasid üksikisikud ja inimgrupid, kes olid jäänud ustavaks seitsmenda päeva hingamispäevale (laupäevale), mida Jumal käskis meeles pidada ja järgida. Nende jaoks tähendas Jumala jälgedes käimine Tema Sõna tõsiselt võtmist ja Tema käskudele kuuletumist. Mille muuga saanuks nad väljendada oma sügavat lugupidamist kõige eest, mida Jumal oli neile teinud?

Adventistid usuvad, et sellistes Piibli prohvetlikes raamatutes nagu Taanieli raamat ja Ilmutuse raamat, kuid ka evangeeliumide ja apostlite kirjade prohvetlikes lõikudes on Jumal andnud oma rahvale pildi sündmuste kulgemisest Kristuse taastuleku eelsel ajal.

Ilmutusraamatu 14. peatüki salmid 6-12 kõnelevad kolme-ingli-kuulutusest. Adventistid mõistavad, et need sõnad väljendavad kujundlikus keeles elulisi tõdesid, mida neil tuleb oma kristlikku tunnistust andes rõhutada.

Hoolitsev kogudus

Kuuluda kogudusse ei tähenda ainult uskuda teatud õpetusi. See on pigem õigesti elamise viis — selle tegemine, mis on õige, õiget laadi inimeseks olemine, seda eriti kogu inimkonna võrdõiguslikkuse kontekstis.

Kogu oma 150-aastase ajaloo vältel on seitsmenda päeva adventistid püüdnud rakendada oma usku igapäevasesse ellu. Kui on toimunud mobilisatsioon armeesse, on adventistid taotlenud relvitut teenistust ning teinud oma osa sanitaarsalgas, haavatute eest hoolitsemisel. Loodusõnnetuste puhul on nad ühendanud oma jõud teiste ametkondadega, et pakkuda katastroofiabi. Paljudest käepärastest materjalidest on rajatud varjupaiku rõhututele ja abivajajatele.

ADRA, Adventkoguduse Arengu ja Katastroofiabi Organisatsioon, on kasvanud 1983. aasta väikesest algusest ülemaailmse haardega organisatsiooniks, mille aastane käive ulatub sadadesse miljonitesse dollaritesse. Selle tegevus, mis hõlmab umbes sadat riiki, varieerub toidujagamisest Aafrika põgenikelaagrites välikäimlate rajamiseni arengumaades nagu näiteks Pakistan, põllumajanduse tõhustamise programmidest Indias humanitaarabini Bosnias.

ADRA kaevab Somaalias 22 miili niisutuskanaleid. Sellest põllumaade niisutamise kavast saab kasu 22 000 põllumeest ning nende perekonnad ja kariloomad. ADRA planeerib rajada veel 20 miili kanaleid.

1993.a. tegutses ADRA abiprogrammi raames Aserbaid˛aanis, aidates kodusõja ohvritel üle elada talve. 1994.a. märtsis lõppenud talvise abi projekt aitas 95 000 sõjapõgenikku Nahhitševani rajoonis.

ÜRO palus ADRA-l hoolt kanda Touregi põgenikelaagri eest Burkina Fasos. ADRA varusta põgenikke toidu, ravimite ja haridusabiga.

Cote d'Ivoire's (Elevandiluurannikul) tegutseb ADRA eestvõttel 135 algkooli 35 000-le Libeeriast maapakku tulnud lapsele. Haridus on ADRA üks eelisarendusalasid. Õpetajatena ja juhtivtöötajatena palkab ADRA tööle peamiselt rahvuslikku kaadrit.

ADRA on suuruselt viies rahvusvaheline vabatahtlikest eraorganisatsioon, kes tegeleb toidu jagamisega vähearenenud riikides. ADRA saatis 12 600 tonni toitu Haitile 187 500 inimese heaks.

ADRA varustamisel teenindavad Tšiilis kaks kliinikut ja üks haigla igas kuus 2200 patsienti. Peruus vaktsineeriti ADRA kaasabil ligi 9 500 last.

Põhimõtteliselt teevad adventistid seda tööd enamasti tähelepanu endale tõmbamata ning meenutavad Jeesuse poolt öeldut: "Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete teinud minule!"

Tervislikke eluviise propageeriv kogudus

Adventistid on alati uskunud, et hingeline ja vaimne tervis ühelt poolt ning füüsiline heakäekäik teiselt poolt on omavahel tihedalt seotud. 154 haiglat, 322 kliinikut ja 85 muud raviasutust kümnetes riikides maailma eri paikades kõnelevad tähelepanust, mida adventistid osutavad tervishoiule.

Seitsmenda päeva adventistid hindavad tervislikku eluviisi kui praktilise kristluse olulist tahku. Nad usuvad, et inimorganism on üks suurim Looja poolt antud kingitus ning et on lausa loomulik teha kõik, mida nad teha saavad, et seda heas korras hoida. Adventkoguduse ajaloo alguspäevil otsustasid adventistid loobuda teatud liiki toitude söömisest, mitte tarvitada alkoholi ja mitte suitsetada. Kaasaeg on sellesse vältimist vajavate ainete nimistusse lisanud uued laastavad narkootikumid.

Adventistide elulaadi aluseks ei ole üks ja teine "ära-seda-tee". Neile on omane elujaatav hoiak, rõhuasetusega mõõdukusele ja tasakaalustatusele ning lihtsatele, looduslikele võimalustele tervist hoida.

Selle asemel, et näha tervisepõhimõtetes piiravate tabude rida, tunnevad nad igapäevaelus, millist kasu selline eluviis toob. Austraalias, Jaapanis, Poolas, Norras, Uus-Meremaal, Californias ja Hollandis läbi viidud uurimused on näidanud, et adventistide eluviisil on palju eeliseid. Adventistide võimalus haigestuda kopsuvähki on tõepoolest palju väiksem, kuid veel enam — nende eluiga on keskmiselt 6-9 aastat pikem ülejäänud elanikkonna keskmisest elueast.

Adventistide tervishoiusüsteemi rõhuasetus on: olla terve ja jääda terveks. See pakub kvalifitseeritud meditsiinilist abi ja annab nõu, kuidas elustiili muutmise kaudu tervist parandada.

Miks ikkagi kogudus tegeleb terviseprobleemidega? See on osa teenimisvalmidusest, mida väljendas Jeesus oma eluga ja mille Ta andis teatepulgana üle oma jüngritele.

Eesti kogudus

1897. aastast alates on olnud Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudusel osa Eesti rahva usulise maailmavaate kujundamisel.

Sarnaselt kogu meie rahvale on kirikul olnud raskeid aegu. 50 aastat ateismi on kirikuellu jätnud sügava jälje. Aastatel enne II Maailmasõda kasvas koguduse liikmeskond jõudsalt. Adventkirik Eestis oli tihedas ühenduses kogu ülemaailmse adventliikumisega. Seejärel oli aga kogudus paljudeks aastateks ära lõigatud muust maailmast, kuid säilitas siiski asjaomase struktuuri ning ajakohase sõnumi. Adventsõnum on aidanud inimesi rasketel hetkedel vaadata tulevikku.

Tänane Adventkirik Eestis koosneb 20 kogudusest, mis moodustavad Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu, mis omakorda kuulub koos Läti ja Leedu vastavate liitudega Balti Uniooni ning kogu ülemaailmsesse adventperre.

Meie kogudused on leidnud stabiilse koha ühiskonnas ning on võitmas üha suuremate hulkade usaldust. Adventkogudus Eestis on kõigi jaoks avatud ning pakub lisaks sügavale Piibli tundmisele tegevust erinevas vanuses inimestele.

Eestlase lauluarmastus peegeldub ka Eesti adventkoguduste elus. Isegi väiksemate koguduste jumalateenistustel on hingamispäeviti sageli lisaks koguduse üldlauludele mõni muusikapala koguduse liikmetest solisti või ansambli esituses. Suuremates kogudustes tegutseb peale laulukoori veel ka mingi instrumentaalkollektiiv. Lauldakse ja mängitakse eri ajastute vaimulikku muusikat, milles on oluline koht ka Eesti adventkoguduste autorite loomingul.

Koguduse noortetöö toimub nii sees- kui väljaspool kirikuruume. Suvised ja talvised laagrid, matkad ja noortepäevad toovad noori inimesi kokku tervest vabariigist. Noortel inimestel on koguduste juures võimalused mitmekülgseks arenguks. Eesti adventnoorte päevad, mis on kujunenud iga-aastaseks ürituseks, edastavad adventsõnumit ühise ettevõtmise kaudu.

Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu Kirjastus kannab hoolt Piibli õppimiseks kaasaaitavate raamatute kirjastamise ja levitamise eest. Kuigi Piibel on viimasel ajal jõudnud peaaegu igasse Eestimaa kodusse, ei ole Jumala sõnad Piibli lehekülgedelt jõudnud veel eestimaalaste südamesse. Hea vaimulik raamat aitab seda lünka korvata.

Hoogsalt on edenenud töö laste hingamispäevakoolis ja piiblitundides. Lapsed on jaotatud eri vanuserühmadesse ja neid õpetatakse eakohase programmi järgi, et evangeeliumi sõnum oleks kõigile mõistetav.

Laste hingamispäevakooli õpetajad õpivad ka ise; nad täiendavad end ja jagavad oma kogemusi selleks korraldatavatel kursustel.

Töötab ka laste rajaleidjate osakond, mis hõlmab endasse lapsi vanuses 6 kuni 16. Rajaleidjad õpivad lisaks Piibli teadmistele palju muid vajalikke elutarkusi. Oma organisatsiooni ja tegevuse ülesehituselt sarnanevad nad skautlusele.

Adventkoguduses on üheks iseloomulikuks jumalateenistuse osaks hingamispäevakool. See on rühmatöö, süstemaatiline Piibli õppimine selle peatükkide, raamatute või teemade kaupa. Kõrvalruumide olemasolu korral töötavad erinevad rühmad (klassid) erinevaid ruumes.

Vaata
Jaga Facebookis