Pühapäeval, 28. novembril sai kokku Balti uniooni nõukogu, et mööduvale aastale tagasi vaadata, analüüsida tehtut ja mõelda tulevikule. Uniooni esimees Ivo Käsk sõnas, et niikaua kui tema mäletab, on uniooni aastakoosolek toimunud ikka esimesel advendil, nii ka tänavu.
Aastakoosoleku avas palvusega Trans-Euroopa divisjoni peasekretär Audrey Andersson ning peamise osa päevakorrast moodustasid uniooni esimehe, peasekretäri ja laekuri ning kolme koguduste liidu esimehe ettekanded.
Ivo sõnas, et nii nagu üle-eelmist aastat, nii jääb ka mööduvat aastat tähistama pandeemia, mille tõttu on rahvusvaheline koostöö väga häiritud.
Oma ettekande jagas Ivo kolmeks: 2021. aasta rõõmud ja mured uniooni töös ning 2022. aasta eesmärgid. „Vaatamata kõigile olukordadele sain külastada kogudusi kõigis Balti riikides,“ ütles Ivo rõõmudest alustades. „Kogudused kõigis paigus leidsid viise jumalateenistuste läbiviimiseks, osalejate kaasamiseks ja evangeeliumi kuulutamiseks ka kitsamates piirangute tingimustes. Rõõmu valmistab ka see, et saime uniooni kontoris regulaarselt koos töötada – aasta varem oli see töökorraldus väga pikalt häiritud,“ rääkis Ivo. Sel aastal liitus uniooni meeskonnaga ka kaks uut inimest: haridustöö koordinaator Inga Slakota ja uus assistent Cristiano Alexandre de Almeida Sequeira. Osalise koormusega haridustöö koordinaatori ametikoht loodi eesmärgiga valmistada ette bakalaureuse- ja magistriõppe programmi ning korraldada nende läbiviimist. Mõlema programmiga alustamine on järgmise aasta üks konkreetsemaid eesmärke: „Religioonibakalaureuse programmi algus oli planeeritud 2021. aasta sügisesse, kuid see lükkus edasi ja praegu töötame 2022. aasta septembris alustamise nimel. Suvel kogusime andmeid, et kaardistada seda, kui suur on huvi magistriõppeprogrammi vastu,“ sõnas Ivo ja lisas, et praegu tegutsetakse unioonis selle nimel, et mõlemad haridusprogrammid 2022. aasta sügisel käima läheksid.
Uniooni töö murekohtadest rääkides ütles Ivo, et praeguse meeskonna üks sihte on olnud liitude tööharujuhid omavahel kokku tuua, aga see on kogu aeg viiruseolukorra tõttu edasi lükkunud. „Unioonisisene töö, mille käigus inimesed võiksid füüsiliselt kokku saada, on oluliselt pärsitud. See kahandab võimalusi organiseerida Baltimaade-üleseid sündmusi ja omavahelisi kokkusaamisi.“ Nimetatud murekoht kasvab üle järgmise aasta eesmärgiks: „Soovime mingiski plaanis erinevate liitude inimesed kokku tuua ja jätkata tööd selle nimel, mis on üks uniooni peamisi ülesandeid: ühisel jõul aidata liite koguduste, töötajate ja kõigi liikmete varustamisel, välja õpetamisel ja inspireerimisel.“
Ivo sõnas aastakoosolekule ja uniooni kolme koguduste liidu esimehe ettekandele tagasi mõeldes, et hea on kuulata, kuidas sõsarliitudel läheb, mis kellelgi õnnestub. „Mis ühtedel õnnestub, see inspireerib teisi, me saame üksteise muredele kaasa mõelda, arutada, kuidas midagi korraldada,“ rääkis Ivo. „Muuhulgas otsustame koos, mida rahastada meie ühistest fondidest unioonis. Mööduva aasta üks suuremaid ühisprojekte oli Läti videostuudio väljaehitamine. Läti koguduste liit panustab olulist inimressursi erinevaks meediatööks. Lätis ja Leedus tegeletakse ka väga aktiivselt kirjanduse väljaandmise ja levitamisega, see on meie sõsarliitudes erakordselt aktiivne.“
Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman andis aastakoosolekul ülevaate uniooni praegusest rahalisest seisust ja tutvustas järgmise aasta eelarvet. „Järgmine eelarveaasta tuleb teatud mõttes keeruline, sest kõik piirangud ei pruugi meie tegevuste läbiviimist võimaldada, aga eelarvet koostades plaanisime nii, et ükski võimalus ei peaks jääma rahapuuduse taha,“ sõnas Jaanus-Janari. Järgmise aasta eelarves on oluline koht juba nimetatud kõrgharidusprogrammide alustamisel, kuid nende kohta ei ole täpseid summasid veel teada.
„Jumal on meid finantsiliselt õnnistanud – meil on vahendeid iga vajaduse jaoks ja pisut rohkemgi,“ sõnas Ivo.
Divisjoni peasekretär nimetas positiivse joonena ära selle, et uniooni eelarves on arvestatud tulevaste ürituste korraldamise ja toetamisega. Jaanus-Janari ütles, et 2024. aasta Euroopa pastorite konverentsi tarvis on järgmise aasta eelarvest eraldatud 5000 eurot, sama summa on eraldatud ka 2022. aasta noortekonverentsil ja 2023. aasta TEDi rajaleidjate camporee'l osalemiseks.
Järgmisel aastal jääb kohalikesse liitudesse 82,2% kogu kümnisest, eelmisel aastal oli see protsent 82% ja veel enne seda 77%, nii et liitudesse jääv kümnis on aastatega kasvanud. „See aasta on kantud arusaamast, et väga paljud asjad on tegemata jäänud. Samas on eelarvesse laekunud 17% rohkem kümnist kui planeeritud,“ sõnas Jaanus-Janari. „Võrreldes varasema aastaga on Leedust laekunud 17% rohkem kümnist, Lätist 16% ja Eestist 6% - kolme riigi peale teeb see üle 260 000 euro rohkem kümnist kui eelmisel aastal. Keskmine kümnis on ühe koguduseliikme peale 35 eurot kuus, keskmiselt annetusi kümnisest on 23%.“
Uniooni nõukogu pädevusse kuulub ka emeerituspastoritele töölubade väljastamine. Sel nõukogu koosolekul anti emeerituspastori tööluba Rein Kalmusele, kes tänavu suvel emerituuri suundus.
Eesti adventkoguduste liidu aastakoosolek toimub jaanuari kolmandal nädalavahetusel.
In English