Ma toon järgneva pöördumise teie ette, olles teadlik aruteludest usu ja teaduse, eriti elu alguse ja loomise teemal.
Meile kogukonnana on alati olnud ülioluline lähtuda Pühakirjast. See on usu alus. Me ei tohiks lasta ennast oma väärtuste ja uskumuste defineerimisel Piiblist eemale juhtida.
Adventkoguduse seisukoht elu alguse küsimuses on väljendatud suhteliselt laialt, kuid siiski selgelt meie põhitõdedes. Seda seisukohta täpsustati Peakonverentsi täitevkomitee 2004. aasta koosolekul vastuvõetud dokumendis (http://www.adventist.org/beliefs/statements/main_stat55.html). Meenutamaks seal kirjas olevaid detaile, toon need siin välja:
- „Me toetame selgelt ajaloolist ja piibellikku seisukohta kuuepäevasest loomistööst.
- Me kutsume üles, et seda seisukohta levitataks üle terve adventkoguduse, kasutades kõiki käsutuses olevaid kommunikatsioonivahendeid ning meie liikmeskonna poolt kasutatavaid keeli.
- Me rõhutame adventistlikku arusaamist 1. Moosese 1:11-st: loomisloo seitse päeva olid 24-tunnised päevad, mis moodustasid nädala, mis oli ajaliselt identne meie poolt kogetava nädalaga.
- Me kutsume adventkiriku kõigi õppeasutuste nõukogusid ja pedagooge rõhutama ja kaitsma meie koguduse seisukohta elu alguse küsimuses. Koos seitsmenda päeva adventistidest lastevanematega ootame, et meie õpilased saaksid süvitsi mineva, tasakaalustatud ja teaduslikult põhjendatud teadmised meie ajaloolise uskumuse, kuuepäevase loomisnädala kohta ja jääksid sellele kindlaks ka siis, kui nad õpivad teisi filosoofiaid, mis domineerivad tänapäeva teadusmaailmas.
- Me kutsume kogudusejuhte üle terve maailma otsima viise, et harida meie liikmeid – eriti aga noori, kes käivad mitteadventistlikes koolides – teemades, mis on seotud loomisõpetuse doktriiniga. - Me kutsume kõiki adventkoguduse liikmeid kuulutama ja õpetama koguduse arusaamist loomise piibellikust doktriinist, elama selle valguses, rõõmustama Jumala pojaks ja tütreks olemise staatuse üle ning ülistama meie Issandat Jeesus Kristust – meie Loojat ning Päästjat.”
Ma pöördun kõigi poole, kes on seotud meie koguduse teenimisega administratsiooni, jutlustamise, õpetamise ja kirjutamise kaudu, et te väljendaksite meie kui kogukonna seisukohta loomise küsimuses. Meie oleme usukogukond ning usumaailm on maailm, kus Jumala loov vägi püsivalt toimib. Mõnikord kirjeldavad seda ka teaduse avastused, kuid mitte alati. Usk ei ole kindlasti teaduse subjektiks.
Neile, kes õpetavad meie kolledžites ja ülikoolides, lubage mul öelda, et teil on paljunõudev, sageli keeruline, kuid püha ülesanne. See on teenistus, mida te kannate usalduses. On arusaadav, et oma teenistuse vastutustundlikul täitmisel peate te oma tudengitele tutvustama erinevate arusaamiste avastusi. Nad peavad olema teadlikud sellest, mida nad saavad kohtama oma ametit täites ning elus laiemalt. Osana sellest ülesandest avate nende jaoks ka evolutsiooni mõiste ja erinevad elemendid. See on mõistetav.
Kuid teie pastorina kutsun teid üles, et kui te viite oma tudengid sellisele reisile, tooksite nad päeva lõpuks siiski turvaliselt koju tagasi. Ja nende kodu peaks alati olema usumaailmas. Te võlgnete seda oma tudengitele, Jumalale ja lapsevanematele, te võlgnete seda kogudusele ning iseendale kui usklikele.
See pöördumine tuleb minu poolt suurima austusega teie väärikuse ja professionaalsete võimete suhtes. Kuid te olete ka minu õed ja vennad usus ja me jagame ühist pühendumist Jumalale, kellele me toome oma töö viljad. Ma palvetan, et Ta annaks igaühele jõudu, mis kaasneb ustavusega.
In English