Südasuve matk Aegviidu matkarajal

Juuli keskel, samal ajal kui poisid ja isad olid poistelaagris ja naised raamatuklubis, sättisid mõned kanged noored end Aegviidu matkarajale. Matka korraldasid Tallinna I koguduse noortejuht Merilin Peetson ja Keila koguduse noortejuht Epp Randlepp.

Epp ja Merilin on juba paar aastat koos noortetöö vankrit vedanud ja ideid genereerinud ning nüüd, kui mõeldi, et võetakse väike suvepuhkus, siis tekkis sinna kõrvale kohe mõte, et üks üritus võiks suve jooksul ikka olla. „Minule oli see seal matkarajal neljas kord, Merilinile kolmas,“ ütles Epp ja tõdes, et see on väga ilus matkarada. „See on kerge rada, kokku kõndisime umbes 30 kilomeetrit. Meil oli hästi palju ujumisvõimalusi – iga päev hüppasime vette ja jahutasime end rabajärvedes. Lõunat tegime lõkkel või priimusel, väga maalilistes kohtades.“

Epp rääkis, et teda võlub matkamise juures see mõnus tunne, mis on pärast pingutust kõndimise ajal. „Matkal on kõige vingemad jutud ja seiklused. Katarina luges meile ujumise kõrvale Mäejutlust ette. Ja Kõrvemaal on muidugi loodus kümme kümnest. Sõime esimesel päeval kilo kukeseeni, maasikaid, mustikad, vaatasime erinevaid taimi.“ Kõige olulisemaks peab ta siiski seltskonda. „Kui teekond on raske, siis hea seltskond aitab. Väga mõnus on koos ujuda, matkatoitu teha, vahukomme grillida. Nägime seekord esimest korda Eesti ainsat putukasööjat taime, huulheina.“

Epp julgustab matkale ka neid, kes varem ei ole matkal käinud, aga hea varustus peab olema. „Riietus, jalanõud, matkakott, sobiv telk – kõik see võib olla liiga suur või liiga raske. Mõnikord saadakse enne matka kokku ja vaadatakse kõik asjad üle, et mis on vajalik ja mida ei ole vaja kaasa tassida. Matkal ei ole kõige raskem mitte distants, vaid kotid. Õige matkakott on matka make or brake (õnnestumise või nurjumise põhjus, toim).“

Edasiste matkaplaanide kohta ütles Epp, et kui huvi ja initsiatiivi üles näidatakse, siis tuleb ka uus matk.