Me leiame Jeesuse Jumala Sõnast

Avaldatud 28.6.2010, autor Helis Rosin, allikas Meie Aeg

Jaanuari alguses kutsuti kõiki huvilisi Viljandisse Inspiratsiooninädalale. Nädala peakõnelajaiks olid Daniel ja Siliva Pel, abielupaar Norrast. Daniel keskendus kolmeinglikuulutusele ja Silvia tervislikele eluviisidele. Danieli kõned on kuulamiseks ka www.advent.ee lehel Internetis. Danieli ja Silviaga vestles Teele Vari.

Evangeeliumitööga seoses olete väga palju reisinud. Kas tahtsite juba lapsepõlves saada misjonäriks?

Daniel: Ma ei kasvanud üles kristlikus kodus ning seetõttu polnud mul ka lapsena unistusi saada misjonäriks. Teismelisena hakkasin rohkem elu ja selle eesmärgi üle mõtisklema ning vastuseid otsima. Õnnelikust saatusest juhituna alustasin Piibli õppimisega ning leidsin vastused paljudele küsimustele. Tundsin oma hinges põlemas igatsust jagada neid uusi teadmisi teistega. Vähehaaval, samm-sammult, valmistas Jumal mind ette evangeeliumitööks.

Silvia: Vastupidiselt Danielile pean tunnistama, et soov ja igatsus teha misjonitööd on minus kasvanud alates väga varajastest aastatest. Kasvasin üles adventperekonnas ning olen väga tänulik oma vanematele, kes õpetasid ja julgustasid mind elama teiste inimeste kasuks. Neil oli tavaks korraldada meie koduküla lastele iganädalaselt kohtumisõhtuid, kus me laulsime, kuulasime piiblijutte ning mängisime koos. Mina ja mu õde käisime adventkoolis. Mõned meie sõpradest olid huvitatud Jeesusest ning see andis meile võimaluse „mängida” misjonäre. Koostasime isegi oma lihtsa ajakirja.

Oletegi nüüd evangelistidest misjonäridest abielupaar. Kus ja kuidas te teineteise leidsite?

Daniel: Tundsin Jumala kutset Teda teenida ning alustasin õpinguid ühes väikeses piiblikoolis Rootsis. Õppeaasta jooksul külastas ja abistas kooli Silvia. Nägin, et ta armastab Jumalat ja tal on kutsumus olla Jumala teenistuses. Kooliaasta kestel saime väga headeks sõpradeks. Pisut aega pärast minu kursuse lõpetamist otsustasime hakata koos töötama Norras. Tundsime väga selgelt Jumala juhtimist oma elus. Jumal ise viis meid kokku.

Silvia: Ma palvetasin kahe asja pärast. Esiteks, et Jumal juhataks mind ilma mitmete südamete murdmiseta otse selle õige inimese juurde, kellega ma võiksin oma elu jagada. Teiseks, et Ta juhataks mind kokku kellegagi, kellel on samuti igatsus misjonitöö järele. Pean tunnistama, et Jumal vastas mu palvetele!

Sinult, Silvia, on ilmunud paar raamatut. Millest need räägivad?

Silvia: Armastan köögis eksperimenteerida. Samuti pakub mulle huvi tervislik eluviis. Alates 16. eluaastast olen täistaimetoitlane (vegan). Palvetasime tõsiselt oma plaani pärast ja tänaseks olen koos oma õe Stinega välja andnud täistaimetoidu kokaraamatu. Ka meeldib mulle väga joonistamine ning lastega töötamine. Minu teiseks raamatuks on lasteraamat piiblijuttude ja oma joonistustega.

Olen koos teiega teinud Norras kaasa mitu kanuumatka. Kas see on, Daniel, üks sinu lemmik-harrastustest?

Daniel: Mulle meeldib veeta aega looduses. Kanuutamine on kahtlemata üks minu lemmik-harrastustest. Meeldib ka matkamine, jalgrattasõit ja ujumine.

Silvia: Norralasena meeldivad mulle enim ehk talvised tegevused: suusatamine, uisutamine ja kelgutamine.

Jaanuaris veetsite ühe nädala talvises Eestis. See oli vist esmakülastus? Millised on muljed?

Daniel: Ma tegelikult ei teadnudki, mida oodata meie esmakordsest Eestimaa külastusest. Tõtt-öelda polnud ma sellest riigist palju kuulnudki. Maandusime ilusa valge maastikuga talvevõlumaal. Eestlased paistavad üldiselt olema kuidagi reserveeritud ja vaiksed. Ilmselt mängib siin oma rolli keelebarjäär. Need, keda kodudes külastasime, avasid ennast rohkem ja tekitasid meis väga teretulnu tunde.

Silvia: Jah, esmakülastus – ja loodetavasti mitte viimane! Ma tõesti nautisin seda. Olime väga privilegeeritud, kuna pastor Mart Vari oli meile organiseerinud igaks päevaks mõne külastuse. Lõunatasime erinevates Eestimaa kodudes ning nautisime nii toitu kui ka võõrustajatega koos veedetud aega. Saime ära proovida isegi sauna! Viljandi on sarmikas väikelinn oma rohke kultuuriga.

Viljandi adventkoguduses korraldatud Inspiratsiooninädalal kõnelesite mõlemad viiel õhtul. Millele keskendusite oma teemades?

Daniel: Esitasin erinevaid teemasid, kuid kõik keskendus kolmeinglikuulutusele, mille leiame Ilmutusraamatu 14. peatükist. Läbi kõigi koosolekute vaatasime lähemalt, kuidas Jumalat on läbi ajaloo valesti esitatud ning kuidas see asjaolu on paljud inimesed Jumalast hoopis eemale tõuganud. Keskendusime sellele, kuidas kolmeinglikuulutus taastab õige pildi Jumalast ning kohustab meid seda õiget pilti teistega jagama.

Silvia: Kõnelesin terviseteemadel. Ettekannete üldpeakiri oli „Jumala taastamisplaan”. Vaatlesime lihtsaid võtteid, mis Jumal meie tervise heaks on andnud. Lähemalt rääkisime toitumisest ja inimese otsmikusagarast.

Inspiratsiooni-nädalaid korraldatakse ka Norras. Kellele on need suunatud?

Silvia: Meie teenistus Eluvesi (Living Water ministry - www.livingwater.no) korraldab igal aastal laagrikoosolekuid. Tahame pakkuda inimestele aega astuda välja argiaskeldustest ja puhata nii, nagu ka Jeesus oma jüngritega puhkas. Üürime kauni laagrikoha, mida ümbritseb rahu ja majesteetlik Norramaa loodus. Noored ja vanad, erineva taustaga ja erinevatest riikidest inimesed tulevad kokku, et uurida põhjalikumalt Jumala Sõna, olla koos osaduses ning ülistada Jumalat. Kõige selle kaudu saab värskendada oma vaimulikku elu. Ka Euroopa Piiblikool, kus õpetajatena töötame, korraldab erinevaid inspiratsiooniüritusi. Enim teatud-tuntud on ehk igasuvine Inspiratsiooninädal (Inspiration Week).

Kuidas väljendub ajakohane kolmeinglikuulutus praktilises elus?

Daniel: Kui see jääb ainult millekski teoreetiliseks, pole sel iialgi vajalikku jõudu. Meile on öeldud, et evangeelium peab jõudma kogu maailma kui tunnistus – see on midagi elavat ja käegakatsutavat. Paljudel inimestel on Jumalast täiesti vale ettekujutus. Jumala iseloomu avaldumine meie iseloomus on see, millega võime olla atraktiivsed teiste jaoks ning tuua nad Kristuse kui tõe juurde.

Teie sõnum oli positiivne ja ülesehitav. Kutsusite üles rohkem Piiblit lugema. Miks on see nii oluline?

Daniel: Jumal kasutab oma Sõna, Pühakirja, et meiega suhelda. Millal iganes kerkib meil küsimusi, kuidas peaksime elama või milliseid põhimõtteid järgima – kõik vastused võime leida Piiblist. Sageli arutleme liiga palju inimlikul tasemel, samal ajal kui Jumal teab kõige paremini, mis meile hea on. Tema tahab ise meid juhtida. „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal“. Psalmid 119, 105.

Mis on adventism ja kuidas see sobitub tänapäeva ilmaliku inimese maailmapilti?

Daniel: Adventism ja selle maailmavaade vastavad mõningatele kõige fundamentaalsematele küsimustele, mis inimestel on. Näiteks kust me tuleme? Või kuidas peaksime elama? Või kuhu me läheme? Küsimused alguse, tähenduse ja igaviku kohta kerkivad üles varem või hiljem kõigi inimeste mõtetes. Sekulaarne humaanne maailmavaade vastab neile küsimustele ainult osaliselt ega anna just eriti palju eesmärke meie eksisteerimisele. Adventism on inimeste liikumine piki teekonda, millel avastame Piibli ja õpime Jumalast ning sellest, mis on Tema tahe meie elus.

Teie avaral tööpõllul lisandus USA-le, Indiale, Keeniale, Austraaliale, Saksamaale, Taanile, Norrale, Prantsusmaale, Bulgaariale, Uus-Meremaale, Kanadale... nüüd ka tilluke Eesti. Mida tahaksite veel öelda oma siinsetele rännukaaslastele koduteel Jumala riiki?

Silvia: Vaadakem üksnes Jeesusele! Me leiame Ta üles Jumala Sõnast. Tema on meie usu alustaja ja lõpuleviija. Kui veedame aega koos Temaga, süvenedes põhjalikult Tema iseloomu, avaldab see meile mõju ja muudab meid. Siis tekib meis igatsus jagada leitud kallihinnalisi aardeid ka teistega.

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat