Naisteretriit pakkus hea võimaluse kokku saada ja erinevatel teemadel kaasa mõelda

Kolmandat korda Pühajärve spaasse kogunenud naised alustasid retriiti Helena Ploomuu ja Agnes Böningu juhitud töötoaga „Minu identiteet Jumalas, kas ma olen piisav?“. Mõnusas ja rahulikus õhkkonnas suunati osalejaid mõtlema sellele, kuidas nad enda väärtust näevad ja hindavad ning millise pilguga näeb neid Jumal. Annemai Jallai korraldatud tutvumismängud aitasid osalejatel üksteist paremini tundma õppida. Arutelud uutes gruppides ja uute tuttavatega olid aktiivsed ning mõnusad.

Laupäeva hommik algas soovijatele hommikupalvusega, mida juhtis Agnes. Ta avas 23. psalmi tuntud teksti tausta ja tähendusi, mis võivad pealiskaudsel lugemisel märkamata jääda. Seejärel mindi koos jalutama ning julgemad sulpsasid ka 14-kraadisesse vette.

Hiljem rääkis Annely Kaasik asjalikult ja humoorikalt perfektsionismist ning selle eri vormidest. Näiteks võib inimene tunda, et ta pole piisavalt hea, ja seetõttu isegi mitte proovida. Samuti võib keegi olla perfektsionist iseenda suhtes, samal ajal kui teine võtab endale ülesandeks suunata ka teisi täiuslikkuse poole.

Psühholoog Svitlana Samalyenko kõneles ärevusest ja selle võimalikest põhjustest. Koos jõuti järeldusele, et sageli tundub meile, nagu tekitaksid ärevust ja muid negatiivseid emotsioone olukorrad või tegevused ise. Tegelikult ei pruugi põhjus olla olukorras, vaid selles, kuidas me sellele mõtleme ja millistele järeldustele jõuame. Peaksime endalt alati küsima, kas see mõte on tõde.

Pärast lõunat tehti vastavalt soovile kas lühem või pikem jalutuskäik ning seejärel suunduti näolihaseid treenima. See oli nii lõbus, et korraliku koormuse said ka kõhulihased. Õhtu lõpetas Õnne Kivinurme juhendatud akvarellitöötuba, kus nii mõnigi peidetud anne sai esile tulla.

Osalejatega vesteldes jäi taas kõlama, et tegemist on väga mõnusa üritusega. Selle õhkkond, toredad inimesed ja huvitavad tegevused kutsuvad tagasi tulema ning sõprugi kaasa võtma. Nii mõnelgi olid juba järgmise aasta plaanid tehtud – sooviti uuesti tulla. Toodi esile ka seda, et kui naistekollektiivides võib vahel ette tulla rohkem intriige, siis retriidil oli tunda õdede ühtekuuluvust ja kõigiga oli lihtne suhelda. Ühele esmakordsele osalejale jäi silma peretunne, mis paistis välja juba varem tuttavate koguduseliikmete vahel.

Peakorraldaja Kaile Tuvi jäi sündmusega rahule. Ta sõnas, et südame teeb alati soojaks, kui keegi tuleb tagasi eelmise korra hea kogemuse pärast või ütleb, et sai tuge või leidis ürituselt midagi vajalikku. Ka seekord jäi talle meelde osaleja, kes tundis, et sai päriselt abi ja et pikalt kantud koorem muutus kergemaks.

Kaile tõdes, et oma identiteedi leidmine iseendas ja Jumalas on elukestev protsess, kuid tore on, kui üritus aitab Jumalale lähemale jõuda või mõnele murele leevendust leida. Tegemist on ainulaadse üritusega, kuhu saab kutsuda ka sõpru, kes pole usuga kuigi tuttavad. Töötoad annavad teemasid, mille üle arutleda, ning vestlused jätkuvad hiljem vabal ajal. Nii pakub retriit turvalist keskkonda, kus tutvustada teistele oma kogukonda ja loodetavasti hajutada hirme, mis võivad tekkida teadmatusest.

Kaile oli väga tänulik kõigile töötubade läbiviijatele ja abilistele, kelle panuse toel tänavune retriit just selliseks kujunes.