Trans-Euroopa divisjoni aastakoosolek: peasekretäri ja laekuri aruanne

Trans-Euroopa divisjoni (TED) kogudustes on ristimiste arv kasvanud juba viiendat aastat järjest, mis on andnud tõuke uurida, mis tõmbab inimesi kogudusse. Samal ajal aitab divisjoni tugev finantsseisund toetada investeeringuid misjonitöösse. Need arengud märgiti ära aruannetes, mille esitasid TEDi peasekretär Robert Csizmadia ja laekur Nenad Jepuranović TEDi aastakoosolekul.

Ristimiste arv kasvab viiendat aastat järjest

2026. aasta septembri lõpu seisuga oli liikmete koguarv 96 238, kusjuures ristimiste arv kasvas eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 400 võrra. Uurinud andmeid alates 1986. aastast, kirjeldas Csizmadia seda püsivat kasvu erakordse arenguna.

Kuigi ränne aitab endiselt liikmeskonna kasvule kaasa, rõhutas Csizmadia, ei saa sellega ristimiste arvu tõusu täielikult seletada. Ta ütles, et ristimised moodustasid umbes 42% liikmeskonna juurdekasvust, võrreldes 7%ga usutunnistuse kaudu ja umbes 50%ga kirja teel toimunud üleminekutega. Ta kutsus juhte üles reageerima sellele kasvavale huvile usu vastu, hoiatades, et ei tohi keskenduda liiga palju koguduse siseküsimustele, kui misjonivõimalused on endiselt avatud.

Csizmadia uuris ka usutunnistuse alusel liikmeks vastuvõtmise taustalugusid. Pastoritelt kogutud vastused näitasid, et nende hulka kuulusid konfliktipiirkondadest, nagu näiteks Ukrainast saabunud adventistid, tagasi pöördunud endised liikmed ja kogudusega liitunud uued inimesed. Ta tunnistas, et tagasi pöördunud liikmed on osa koguduse missioonist.

Sylvia Cariotoglou, TEDi misjoni, evangelismi ja naisteteenistuste juht, jagas aruandes teavet, et divisjonis on käimas 155 teadaolevat koguduse asutamist, sealhulgas 36, mis saavad rahastust peakonverentsilt ja TEDilt algatuse „Global Mission Pioneers” kaudu. Divisjonis tegutseb neli ACTSi rühma.

Mis meelitab inimesi kirikusse?

Cariotoglou tutvustas seejärel uurimisprojekti plaane, mille raames uuritakse, miks viimase kahe aasta jooksul ristitud inimesed otsustasid liituda adventkogudusega.

Uuring algab anonüümse küsitlusega ning uurib osalejate sotsiaalset ja usulist tausta, seda, kuidas nad esmakordselt adventkogudusega kokku puutusid, kes neid mõjutas ja kui kaua kestis nende teekond ristimiseni. Samuti uuritakse, mis neid tõmbas, milliste takistustega nad silmitsi seisid ning millised on nende kogemused kuuluvuse, jüngriks olemise ja koguduses osalemisega pärast ristimist.

Cariotoglou selgitas, et inimestel, kelle varasemad teadmised kristlusest on piiratud, võib usku jõudmine võtta kauem aega kui neil, kes on saanud kristliku kasvatuse. Uuring, millega selgitatakse välja, mis tõi inimesed esmakordselt adventkoguduse juurde, kes neid toetas ja milliste raskustega nad silmitsi seisid, võib aidata kogudustel kujundada oma misjonitööd, valmistada inimesi ette ristimiseks ja toetada nende jätkuvat kasvu jüngritena.

Erinevad teed ristimiseni

Võimalike uurimisküsimuste illustreerimiseks intervjueeris Csizmadia Cariotogloud, Kreeka misjoni presidenti Robert Folkenberg II-t ning Ieva Laukat Balti unioonist. Kreeka õigeusklikus perekonnas üles kasvanud Cariotoglou käis esimest korda adventkoguduses naabri kutsel. Tema sõbranna saatis oma tütred piiblitundi ja selgitas neile tundmatut jumalateenistust selle käigus. Mõni aeg hiljem aitas 32-aastasel Cariotogloul ristimisotsuse langetada evangeelse jutlusseeria raames kuuldud sõnum surmast.

Lauka puutus kogudusega esimest korda kokku 15-aastaselt kohaliku noorterühma ja rajaleidjate kaudu, kui tema koolisõber ta sinna kutsus. Ta mäletas, et mõtles: „Miks nad mind vastu võtavad?“ 19-aastaselt ristiti ta koos sõbraga, kes ta oli kutsunud, mõlemad kandsid rajaleidjate vormirõivaid.

Folkenberg kasvas üles adventmisjonäride perekonnas, ta ristiti viienda põlvkonna adventistina ja on nüüd viienda põlvkonna pastor. Laastava maavärina kogemine Guatemalas muutis tema arusaama kannatustest ja sundis teda tähelepanelikumalt kuulama seda, mida ta kirikus kuulis. Ta ristiti 13-aastaselt.

Nende kogemused näitasid ilmekalt, kuidas sõprus, perekond ja õpetus aitasid neil Jeesust tundma õppida ja ristimisotsuse langetada.

Misjoni rahastamine divisjonis

Ka koguduse asutamise ja muude misjonialgatuste toetamine oli laekuri aruandes silmapaistval kohal. Jepuranović tänas koguduseliikmeid ustava annetamise eest ja rääkis kümnisetulude kasvust divisjonis. Kuigi finantsolukord on endiselt hea, tunnistas ta, et kümnisetulude kasv on hakanud aeglustuma. Ta tõi teguritena esile muutuvad annetamisharjumused, liikmeskonna vananemise ja laiemad majanduslikud surved, mis ajendasid arutelusid selle üle, kuidas kogudus saaks oma missiooni järgnevatel aastatel jätkata.

Jepuranović kirjeldas, kuidas on kümnisvahendeid kasutatud. Suurim osa, 41%, läks liitudele ja muudele üksustele, samas kui 26%-ga toetati töötajaid ja nende reisikulusid. Veel 13% läks liitudele tagasi jaotuskokkuleppe kaudu, aidates rahastada piirkondlikku evangeeliumitööd. Newboldi kolledž sai 5%, samas kui ülejäänud 15%-ga kaeti tegevuskulusid, sealhulgas koosolekute ja kinnisvara kulusid.

Jepuranović rõhutas kümnise kasutamise läbipaistva aruandluse tähtsust, julgustades liite ja unioone läbi viima sarnaseid ülevaatusi. Ta selgitas, et selline aruandlus võimaldab koguduse juhtidel hinnata, kuidas ressursse jagatakse halduse, pastoraalse teenistuse ja muude prioriteetide vahel, ning tuvastada, kus võib olla vaja teha kohandusi.

2027. aasta eelarve

Jepuranović tutvustas 2027. aasta eelarvet, milles on esitatud plaanid misjonitöö rahastamise säilitamiseks ja tugevdamiseks, sealhulgas suurema rahalise toetuse andmiseks kolmele liitunud piirkonnale. Eelarves on ette nähtud ka tulevased misjoniprojektid ja suured kogunemised, sealhulgas OneVoice27, 2027. aasta rajaleidjate camporee ja 2028. aasta Euroopa pastorite kokkusaamine. Jepuranović ütles, et eelarve eesmärk on investeeringuid ja reserve hoolikalt hallata, vabastades samal ajal misjonile võimalikult palju rahalisi vahendeid.

Aruandes rõhutati, et TEDi nõukogu poolt varem kõrvale pandud vahendid suunatakse endiselt misjoniprioriteetidele, sealhulgas „Alive in Jesus”, meediaalgatustele, koguduste rajamisele ja programmile „Mission Refocus”. Kuigi osa neist vahenditest eraldati 2026. aasta jooksul, eelkõige „Alive in Jesus“ ja meediaalgatuste jaoks, on täiendavaid ressursse endiselt saadaval algatuste toetamiseks kogu 2027. aasta jooksul. Jepuranović selgitas, et kuigi need vahendid on osa TEDi finantsreservidest, on need eraldatud konkreetseteks eesmärkideks.

TEDi nõukogu kiitis raamatupidamisaruanded ja 2027. aasta eelarve heaks, luues sellega raamistiku jätkuvateks investeeringuteks kohalikku teenistusse, juhtide arendamisse ja misjonitöösse kogu divisjonis. 

[Fotod: Joe Philpott]