Poola jalgpallurist sai tänu hingamispäevale juhuslikult evangelist

Inimesed on poolakat Dariusz Gindat rumalaks nimetanud, aga ka hullemini, kuna ta loobus ligi 500 000 USA dollari suurusest jalgapallilepingust.

Ginda on elu aeg olnud seitsmenda päeva adventist, ta sõnab, et ei lasku diskussiooni teemal, miks ta otsustas pidada pigem hingamispäeva kui mängida esiliigas.

Ta ütleb: „Ma tean, et te ei mõista, aga see on minu usk. Raha pole kunagi teemaks olnud. Jumal on alati olulisem. Palun püüdke seda mõista.”

Selline otsus asetada Jumal esikohale võis Gindalt võtta võimaluse saada rahvusvaheliseks staariks. Aga ta on paljude Poola jalgpallifännide jaoks ka praegu staar. Poolas valitseb katoliku usk; 38,5 miljoni elanikuga riigis on vaid 5800 adventisti. Ginda saab iga päev kirju inimestelt, kes tänavad teda ustavuse eeskuju eest. Võib öelda, et Gindast on läbi juhuse saanud evangelist.

„Sa ei peaks vaatama asju, mida maailm ütleb, et sa peaksid vaatama,” ütleb 46aastane Ginda. „Need asjad on sul vaid hetkeks ja siis need kaovad. Sa pead keskenduma Jumalale ja heale suhtele Temaga. See kestab igavesti.”

Ginda on oma koguduses muusik ja hingamispäevakooli juht. Tal on kaks tütart ja ta töötab autojuhina, kolmel päeval nädalas on ta treeneriks ja mängib ka ise viienda liiga jalgpallimeeskonnas. Kuid terves Poolas on ta tuntud selle poolest, et loobus aastal 1989, olles 19aastane, mängimast hingamispäeviti.

„Ta on väga pühendunud adventist,” sõnas Poola adventkoguduse president Jaroslaw Dziegielewski. „Tal oleks jalgpallis olnud kindlasti suurepärane karjäär.”

„Mind ristiti, kui ma olin 16aastane; ma tean, et ma ei suuda kunagi hingamispäeva käsku murda,” ütles Ginda. „Toona pidasin hingamispäeva, kuna soovisin olla kuulekas. Minu usu küpsedes sai hingamispäeva pidamise põhjuseks armastus Jumala vastu.”

„Ma arvan, et Jumala plaan minu jaoks ei olnud, et minust saaks edukas jalgpallur, vaid et ma saaksin anda kõik need paljud intervjuud, nii et inimesed saaksid Jumalast teada,” sõnas ta. Ajeleheartiklid ja telesaated temast on internetis üleval ja ta saab ka praegu võõrastelt kirju.

„See on hea võimalus mul oma lugu rääkida. Minu lugu ei ole seega läbi, mis siis et see juhtus juba enam kui kümne aasta eest. See on ka täna oluline, kuna see tegeleb sama teemaga, millega inimesed ka täna maadlevad.”