Lugu Laatsarusest ja surmast
Koos laulmiseks laul 232
Vaevalt päev, üks silmapilk, üks minut vaevalt möödub, kui ei mõtle ma: kas mu Jeesus teab mu vaeva, valu, kas mu koormat aitab kanda Ta? Jah, Ta teab, Ta teab, kui nõrk ma olen, Tema ise abiks ruttab mull’. Kui Ta näeb, et koorma all ma nõrken, ütleb Ta: "Ma abiks tulen sull’."
Vaevalt päev, üks silmapilk, üks minut vaevalt möödub, kui ei mõtle ma: kas ma suudan ära võita patu, kas ma suudan vapralt võidelda? Sõber, üksi seda sa ei suuda, vaenlane on kaval kiusama. Aga Päästja abiga sa võidad. Võta Tema saatjaks kaasa sa!
Vaevalt päev, üks silmapilk, üks minut vaevalt möödub, kui ei mõtle ma, et mu elu varjul Isa kätes, Temaga võin käia kartmata. Tean, et Isal väga tundlik süda ja Ta arm meil’ jagab iga päev väikse osa valu ja ka häda — nõnda nagu meile tarvis lä’eb.
In English