VAADE AVAKOSMOSEST

Avaldatud 1.4.2015, rubriik Päeva sõna

Alguses lõi Jumal taeva ja maa. 1. Moosese 1:1

1968. aasta jõuluõhtul vaatasid kolm astronauti kosmoselaeva Apollo 8 pardalt kokpiti aknast välja kaugel eemal asuva sinirohelise maakera poole. Ja otseülekandes kuuldi kogu maailmas, kuidas nad tsiteerisid iidse Pühakirja kõige tuntumat rida: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa.” Seitse sõna heebrea keeles, kuus sõna eesti keeles, kuid sellest üksikust reast on saanud kogu jumaliku ilmutuse sissejuhatus ja inimeste usu eeltingimus.

Kuulsal ateistist bioloogil Richard Dawkinsil on õigus. Jumal kas lõi alguses taeva ja maa või ei loonud. Kolmandat võimalust, keskteed, ei ole olemas.

Järelikult on universumi saamisloo suhtes ainult kaks maailmavaadet. Ühe maailmavaate puhul on ülemvalitsus juhuslikku laadi. Seda nimetatakse naturalistlikuks maailmavaateks. Charles Darwini „Liikide tekkimine” on selle kõige laiemalt levinud toetaja ning sellest tulenev filosoofia on ateism. Teise maailmavaate (vanima) puhul on ülemvalitsus jumalikul Loojal. Seda nimetatakse supernaturalistlikuks maailmavaateks. Selle kõige laiemalt levinud toetaja on püha Piibel ning sellest tulenev filosoofia on teism. Saamislooga seoses ei ole kolmandat maailmavaadet. Jumal kas lõi universumi või ei loonud – Ta kas on olemas või ei ole olemas.

1. Moosese 1:1 väidab, et jumalikul Loojal põhinev maailmavaade on selles universumis ainus reaalsuse autentne väljendus. See tähendab, et inimkonna saaga ei ole lugu sellest, kuidas inimkond leiutas Jumala (nagu meie ateistidest sõbrad arvavad), vaid pigem hiilgav lugu sellest, kuidas Jumal lõi mehe ja naise oma mõistusliku kuju järgi, et nad saaksid koos jagada jumalik-inimlikku sõprust rikkumata ja täiuslikul aiaplaneedil.

„Alguses … Jumal …”, sest selle planeedi puhul tuleb kusagilt alustada. Richard Dawkins, kes ei tahtnud siit alustada, pani oma bestselleri pealkirjaks „Luul jumalast”. Kuid alandades Jumala inimeste kujutlusvõime või igatsuse väljamõeldiseks, ei jäta Dawkins oma lugejatele midagi muud, kui pelgalt inimese ellujäämise visaduse ja juhusliku valiku muutliku õnne. Võttes arvesse valikut Dawkinsi ja loomisloo vahel, pole ime, et suurem osa maailmast valib siiski Jumala.

Jaga Facebookis