Kas ma võin sinu mõistuse ekraanile hetkeks panna kolm pilti? Kaht ei ole raske ette kujutada, kuid ma ei tea, missugune on kolmas pilt. Pilt number 1 – sa näed klassiruumitäit noori moslemipoisse mattidel põlvitamas, rõivad mähitud ümber painutatud põlvede. See on madras, konservatiivne islamikool, kus õpetatakse noori. Kõik poisid loevad koraani, nende religiooni püha raamatut, nende mütsidega pead kõiguvad mehaanilise päheõppimise ja peastlugemise käigus ette ja taha.
Pilt number 2 – murtud südamega, lokkis habemega rabi on ümbritsetud sõduritest. Teda sunnitakse lahkuma Gaza sektori juudiasunduses sünagoogist. Mida kannab rabi nii õrnalt käes, just sellelt okupeeritud Palestiina territooriumilt välja saadetuna? Vaata lähemalt. Need on pühad kirjarullid judaismi kõige pühamate raamatutega – iidne toora, prohvetite raamatud ja kirjutised. Salka kogunenud inimesed halisevad, kui rabi ja tema pühad raamatud minema eskorditakse.
Pildid maailma kolmest suuremast monoteistlikust religioonist – ja mida peaksime esitama oma mõistuse ekraanil kristluse kohta? Kuidas suhtuvad kristlased oma pühasse Raamatusse? Mind hämmastas küsitlus, mida lugesin. Kuigi suurem osa ameeriklasi peab end kristlaseks, väitis vaevalt pool neist, et teevad oma moraalsed valikud teatud põhimõtete või standardite põhjal. Ja neist ainult kolm kümnest nimetas oma põhimõtete allikaks Piiblit!
Kas pilt number 3 oleks sinust ja minust, Piibel kaenla all, igal hingamispäeva jumalateenistusel? Mulle meeldiks nii arvata. Kuid ühel hingamispäeval paigutasime rajaleidjad meie pühakoja igale uksele, et lugeda kokku, kui paljud tulevad jumalateenistusele ilma Piiblita. Numbrid pole olulised, kuid piisab sellest, kui öelda, et foto sinust ja minust jumalateenistusel ei oleks just portree meie pühast Raamatust ees ja keskel.
Niisiis, kas pilti number 3 on võimalik muuta? Ma usun, et on. Psalmi 119, Piibli kõige pikemat peatükki, võib õigusega nimetada oodiks Jumala Sõnale. See on aktrostihhon, poeem, mille 22 stroofi algavad heebrea tähestiku järjestikuste tähtedega ning igas salmis sisaldub kas „seadus” või „sõna” või üks nende sünonüümidest. Psalm 119 on Taaveti kirglik armastuslaul Jumala Sõnale.
Armastuslaul meie pühale Raamatule? Aga miks mitte? Kas tänapäevast elu arvestades ei peaks valitud lõppude lõpuks olema oma püha Raamatu suhtes sama kirglikud nagu on teised religioonid? Loe lihtsalt 119. psalmi.
In English