Kas sa ei arva, et see läks nende mälestusraamatusse kui nende elu kõige unustamatum päev – päev, mil Aabraham ja Saara mitte üksnes ei „võtnud külalistena vastu ingleid” (Hb 13:2), vaid võõrustasid Jumalat ennast! See sai alguse küllalt lihtsast teost nagu Lähis-Ida külalislahkus, kui kolm pikas kuues võõrast möödusid ja Aabraham käis peale, et nad tema puu all peatuksid, et end kosutada ja puhata. Olles kohupiima ja vasikaliha sisaldava lõunaga poole peal, teatas kolme Juht, et saja-aastased vanemad saavad lapse! Sa tead seda lugu. Saara oli naeru kätte lämbumas. Jumal kuulis seda. Saara eitas naermist. Jumal palus luba jääda eriarvamusele. Ja lõpetatud lõuna, läksid kolm võõrast ära.
Kuid mitte enne, kui Juht oli teatanud, miks abielupaar oli välja valitud. Tema sõnad meie tänases tekstis on hämmastav avaldus, et valitud on valitud selleks, et nad võiksid kasvatada Jumala kogukonda maa peal − oma laste hulgas, endi hulgas, Jumala perekonna hulgas. Tema käsk kasvatada kogukonda on nii mõjuvõimas, et Tema kutse vastuvõtmine ja meie pühendumine Tema kogukonnale peab olema järelejätmatu (nagu ülejäänud 1. Moosese raamat kirjeldab), mitte ainult siis, kui tunneme end kodus või kirikus perekonnana, vaid ka siis, kui me seda ei tunne.
Meid on kutsutud olema Jumala perekond kogu eluks, nagu kirjeldab liigutavalt kristliku autori ja ärijuhi Fred Smithi jutustatud lugu. „Üks minu hinnalisemaid mälestusi on pärit Texasest Grand Saline’i sõõrikupoest. Minu kõrvallauas istus üks noor farmeritest abielupaar. Mehel olid seljas tunked ja naisel ruuduline kleit. Pärast sõõrikute lõpetamist tõusis mees, et arve maksta, ja ma märkasin, et naine ei läinud talle järele. Aga siis tuli mees tagasi ja seisis naise ette. Naine pani oma käed mehele kaela ümber ja mees tõstis ta üles ning siis oli näha, et naisel oli ümber kogu keha toetav konstruktsioon. Mees tõstis naise toolist välja ja läks tagurpidi uksest välja pikapi juurde, naine kaelas rippumas. Kõik poes vaatasid, kui ta pani naise õrnalt autosse. Keegi ei öelnud midagi, kuni ettekandja täheldas peaaegu aupaklikult: „Ta võttis oma tõotust tõsiselt.””
Ja sama peavad tegema valitud.
In English