Rõõmusõnum Patmoselt

Avaldatud 2.6.2012, rubriik Päeva sõna

„Kui Tall avas seitsmenda pitseri, sündis taevas vaikus ligi pooleks tunniks. /---/ Ning üks teine ingel tuli ja seisis altari ette, kuldne suitsutusastja käes, ja talle anti palju suitsutusrohte, et ta paneks neid koos kõikide pühade palvetega kuldaltarile, mis on trooni ees. Ja suitsutusrohtude suits tõusis koos pühade palvetega ingli käest Jumala ette. Ja ingel võttis suitsutusastja ning täitis selle tulega altarilt ja viskas ilmamaa peale, ning sündis pikselööke ja kõuemürinaid ja välke ja maavärinat. Ja need seitse inglit, kelle käes oli seitse pasunat, seadsid end pasunat puhuma.” (Ilm 8:1–6)

Oli tavapärane hommik Jeesuse-aegse Jeruusalemma templi juures. Preestrid magasid välisõue ümbritseva sammaskäigu kohal teise korruse kambrites. Kohe pärast kuke kiremist koputas uksele päeva ametnik. Ta juhtis neid, kes pidid täitma igapäevase teenis-tuse kohustusi.

Koidu ajal toodi välisõue lambatall. Kui üks preester valmistus talle tapma, sisenes teine templisse puhastama altarit tuhast ja suitsutusrohust ja süütama pühas paigas olevaid lampe (vt Ilm 1:12–16). Templi suure peaukse avamine (vt Ilm 4:1) oli märk talle tapmiseks (vt Ilm 5:6–10). Preestrid tõid talle kehaosad põletus-ohvrialtarile ja valasid selle vere altari alusele (vt Ilm 6:9–11).

Määratud preester võttis siis kuldse suitsutusastja (vt Ilm 8:3–5). See oli nagu pika varrega ja kaanega praepann. Preester täitis selle põletusohvrialtari tule kõige kuumemast osast võetud sütega (vt s 3). Seejärel läks ta sisse templi avatud uksest ja viis söed suit-sutusaltarile. Päeva juhtija märguande peale lisas ta altari tulle lõhnarohtu (vt s 4).

Sel teenistuse hetkel toimus kolm asja. Keegi viskas altarilt tuld alla maa peale (vt s 5). Sel hetkel katkes templikoori laul ja tekkis vaikus (vt s 1). Ja sel vaikusehetkel puhus seitse preestrit seitset pasunat (vt s 2, 6).

Johannes ehitas Ilmutusraamatu esimese kolmandiku üles templi igapäevasele ohvrile, tamidile. Viiruk esindab Kristuse õi-gust, mille osaliseks saavad pühade palved läbi kogu kristliku ajas-tu. See stseen kinnitab meile, et Kristuse täiuslik õigus katab meie vead ja isegi meie heade tegude puudulikkuse.

Issand, ma tänan Sind selle kinnituse eest, et ma võin olla täna Sinu õiguses, hoolimata sellest, kui puudulikuna ma end tunnen.