Kuninglik preesterkond või preestrite kuningriik on põhimõte, mis läbib õhukese punase joonena tervet Piiblit. Enne veel, kui Jumal andis iisraeli rahvale kümme käsku ning aitas neil saada korralikult toimivaks rahvaks, ütles Ta tulevikku vaadates: „Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks. Need on sõnad, mis sa pead Iisraeli lastele rääkima!“ (2Ms 19:6) Jumala igatsus oli, et Tema rahvas a) oleks pühaks vahemeheks Tema ja kõigi teiste maailma rahvaste vahel, b) ei elaks mitte orjamentaliteediga, vaid võtaks täielikult omaks maa valitsemise ülesande, nii nagu see loomisel inimestele anti. Jumala rahvas pidi olema kuninglik ja püha, kuulutades oma elu ja teenistuse kaudu sõnumit elavast Jumalast ning tuues teiste inimesteni õnnistusi Jumala rikkalikust varasalvest.
Kui hästi iisraeli rahval kuningateks ja preestriteks olemine õnnestus, võime lugeda Vanast Testamendist…
Hoolimata jätkuvatest läbikukkumistest ei andnud Jumal selle unistuse osas alla. Kui Jeesuse surma järel defineeriti Jumala rahvas ümber – enam ei olnud tegemist geneetilisel põlvnemisel põhineva seltskonnaga, vaid ühisel usul ning ristimisel põhineva kogukonnaga –, siis tuletas Jumal seda unistust ja kutsumust Peetruse kaudu taas meelde: „Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas“.“ (1Pt 2:9) Inimesed võisid olla teised, kutsumus oli aga samaks jäänud. Ning Piibli viimases raamatus näeme ülevat pilti selle kutsumuse tõelisest täitumisest – lunastatud on viimaks täieõiguslikud preestrid ja kuningad, valitsedes uue maa üle igavesest ajast igavesti.
Kuivõrd tajume meie, 21. sajandi kristlased, selle ülesande tõelisust ja aktuaalsust? Kui tihti peatume oma teel, et kriitilise pilguga hinnata oma sõnu, tegusid ja mõju, vaadates neile läbi preestri- ja kuningaprisma? Paljud meist ei mõtle sellele teemale eriti tihti, kuid mõlemad kutsumused on ometi ka meie ajal olemas ning Jumal kutsub ka meid elama püha ja kuninglikku elu. Ka meie võime olla vahemeheks Jumala ja hukkuva maailma vahel, ka meie võime näidata heaperemehelikku valitsust kõigi ressursside üle, mille Jumal on meie käsutusse andnud. Ka meie võime endaga kaasa tuua õnnistusi, kuhu iganes me läheme. Ka meie võime tõsta oma pea ja vahel längu vajuvad õlad, vaadata avala pilguga otsa end ümbritsevatele inimestele ning tunda end kuningate ja preestritena.
Jumal, aita elada püha elu, et me võiksime olla tõeliseks sillaks Sinu ja hukkuva maailma vahel ning näidata heaperemehelikku valitsemist kõigi ressursside üle, mille Sa oled meie käsutusse andnud. Täida meid oma Vaimuga, et meie sõnad, teod ja mõju oleksid õnnistuseks kõikjal, kuhu me läheme.
Mervi Cederström
In English